RMK ja Hiiumaa vald jõudsid Saarnaki pärandkultuuri säilimises lahenduseni
Riigimetsa Majandamise Keskus ja Hiiumaa vald sõlmisid kokkuleppe, millega saab vald Saarnaki ja Hanikatsi kultuuriväärtust omavate kinnistute uueks omanikuks.
Riigimetsa Majandamise Keskus ja Hiiumaa vald sõlmisid kokkuleppe, millega saab vald Saarnaki ja Hanikatsi kultuuriväärtust omavate kinnistute uueks omanikuks.
Hirvi ahvatlev söödaplats meelitab vaataja rõõmuks ilmade külmenedes loomi kaamera ette õhtustama. RMK hirvekaamera asub Lääne-Saaremaal, mis on Eesti üks hirverikkamaid piirkondi. Kaamera paigaldatakse söödaplatsile igal hilissügisel ja nii juba alates 2014. aastast.
Riigimetsa Majandamise Keskuse ettepanek 2026. aasta optimaalseks uuendusraie pindalaks RMK hallatavates metsades on 8410 hektarit. Enne, kui ettepanek jõuab energeetika- ja keskkonnaministri lauale otsustamiseks, läbib see kooskõlastuse Keskkonnaagentuuriga.
RMK toetab taas rakendusuuringute rahastamist, mille keskmes on tänavu säästev metsandus. Prioriteetsete uurimisteemadena on RMK teadusnõukogu ja RMK juhatus välja toonud üheliigiliste noorendike ja latimetsade ökoloogiliste väärtuste kujunemise ja kujundamise, bioloogiliste kahjustuste ennetamise ja nendest taastumise lehtpuupuistutes ning puude suremuse ja tagajärgede ennetamise.
RMK Põlula kalakasvatuskeskus viis kevadise asustamise käigus Eesti jõgedesse, rannikuvetesse ja järvedesse kokku üle 73 000 lõhe noorkala ning ligi 619 000 siiavastset. Asustamine toimus aprilli teisest poolest mai keskpaigani ning kulges tavapäraselt hästi.
RMK Põlula kalakasvatuskeskus asustas aprillis-mais kokku 739 000 noorkala ja kalavastset. Tugevat turgutust said siiapopulatsioonid ja Eesti lõhejõed.
Riigimetsa Majandamise Keskus alustab protsessi, et leida partner süsinikukrediitide loomiseks ja rakendamiseks RMK hallatavatel metsamaadel. Eesmärk on arendada RMK-s süsinikukaubanduse suund täiendava tulu teenimiseks.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) alustas Selisoo servaalade veerežiimi taastamiseks looduskaitsetöid, et peatada ajaloolise raba kadumist. Aastakümneid tagasi kaevatud kuivenduskraavides jätkub vee väljavool tänaseni, mis muudab oluliselt halvemaks soos elavate liikide elutingimused.
Senised raiskavad ehitusvõtted meid edasi ei vii, samuti ei tasu jääda ootama nõuete karmistumist ega katsuda neile järel sörkida, kirjutab KIKi ringmajaduse valdkonnajuht Rita Jürmann ERRi arvamusportaalis.