Iga aiapidaja teab, et lopsakad taimed vajavad rammu, mida pakub viljakas muld. Väetavate omadustega komposti saab aga igaüks ise vähese vaevaga valmistada biojäätmetest.

Kasvuhoonegaaside heide kasvas esialgseil andmeil Eestis eelmisel aastal ligi kümnendiku võrra. Heite suurenemise peapõhjused olid külm talv ja elektrituru olukord ning eelnenud aastaga võrreldes väiksemad koroonast tingitud piirangud.

Viiendat korda toimunud ametnike välitööd viisid tänavu Ida-Virumaale, kus külastati jäätmekäitlusettevõtteid ja arutleti kohalike omavalitsuste esindajatega jäätmemajanduse olukorra üle.

MAK2030 keskkonna- ja muude oluliste mõjude strateegilisele(KSH) hindamisele esitati hulgaliselt ideid. KSH väljapanekul laekus metsanduse arengukavale ja KSH aruandele 14-lt organisatsioonilt ja kahelt eraisikult üle 160 ettepaneku.

Eesti pidi 2020. aastal ringlusse võtma 50% olmejäätmetest, aga võttis vaid ligikaudu 30%. Prügilatesse ei tohi seaduse järgi ladestada üle 20% biolagunevaid jäätmeid, aga jätkuvalt ladestame rohkem. Oodata, et olukord iseenesest laheneb, ei ole enam võimalik, kirjutab Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Rein Kalle.

Keskkonnaamet tuletab kõikidele volbritule tegijatele meelde, et lõkkes tohib põletada ainult kuiva puitu ja oksi, immutamata puitmaterjali, paberit ja kiletamata pappi.

Keskkonnaameti ja Maa-ameti koostöös valmis kaardirakendus, kuhu on koondatud ülevaade teadaolevatest pärandniitudest kaitstavatel aladel. Rakendusest saavad maaomanikud ja pärandniitude majandajad uurida, milliseid niite saab liigirikkuse toetamiseks taastama või hooldama asuda.

Keskkonnaameti tellitud uuringu eesmärk on saada teaduslikku teavet selle kohta, millised haneliste heidutamise viisid on Eesti tingimustes kõige tõhusamad. Edaspidi saab tõenduspõhiste teadmiste toel teha otsuseid, kuidas hoida ära suuri kahjusid põllumajandusele ning suunata hanelisi looduslikele toitumisaladele.

Täna, emadepäeval algab looduskaitsekuu, mille juhtmõte „Püsiv ja muutuv Eesti looduses“ kutsub sel aastal pöörama tähelepanu sellele, kuidas ja miks loodus meie ümber muutub ning milline roll on muutustes inimesel.

Kevadel ja varasuvel on looduses järglaste kasvatamise aeg. Praegu võib looduses viibides ja liikudes kohata senisest enam metsloomade- ja nende seas linnupoegi, kes enamasti ei vaja inimese abi.