Keskkonnaagentuuri blogis selgitame lühidalt miks ja kuidas ühte või teist metoodikat täpsemalt kasutada, et saada numbriline ülevaade metsamaast ja sh kaitsealusest pinnast.
Eesti vetes on pea 700 laevavrakki, millest 55 on hinnatud keskkonnaohtlikuks – st nad on reostusohtlikud, kaetud kummitusvõrkudega või on erinevate lõhkekehadega pardal. Keskkonnainvesteeringute Keskus ning Politsei- ja Piirivalveamet tegid koostöös allveeuuringud kolmele kõige ohtlikumale vrakile.
Käesoleva aasta lõpuks soovib Keskkonnaamet värskendada Eestimaa Looduse Infosüsteemi andmeid selle kohta, kus asuvad Eesti metsades metsise elupaigad, olgu need siis kaitstavatel aladel või majandusmetsades.
Keskkonnaameti tellimisel tehtud pikema juhise baasil on valminud lühem ning praktikutele suunatud juhendmaterjal maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamise kohta.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu finantseerimisel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab korrapäraselt igakuiseid kliimaülevaateid, kus teavitatakse globaalse maapinnalähedase õhutemperatuuri, maailmamere temperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutuste kohta. Kõik tulemused koostatakse...
Erra jõe ja Kiviõli kraavi jääkreostuse ohutustamise projekteerimis- ja ehitustööde riigihanke võitis Kaurits OÜ. Ehitusele ja rasketehnika rendile spetsialiseerunud Harjumaa ettevõttel on varasem kogemus Kroodi oja jääkreostuse likvideerimisega.
Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks ettepaneku suurendada EL raamdirektiivis tekstiilitööstuse vastutust, et vähendada tekstiilijäätmete hulka ning nende negatiivset keskkonnamõju. Samuti toetati toidujäätmete tekke vähendamiseks konkreetsemate eesmärkide seadmist.
Keskkonnaagentuur tegi Keskkonnaportaalis kättesaadavaks meteoroloogilised ja hüdroloogilised avaandmed, mida saavad vabalt kasutada teadlased, ettevõtjad ja entusiastid. Andmeid saab kasutada mitmel eesmärgil, sealhulgas teadusuuringutes, keskkonnaalastes projektides, äriarendustes ja rakenduste loomisel ning nende allalaadimise eest raha ei küsita.
2023. aastal täitsid taastuvatel energiaallikatel põhineva kütuse osakaalu nõude kõik Eesti kütusemüüjad. Nõude täitmiseks on kütusemüüjal suhteliselt vabad käed, sobivad nii transpordis kasutatav biogaas, päikese- või tuuleenergia kasutuselevõtt kui biomassist toodetud diislikütus ehk HVO.
Tänasel rahvusvahelise märgalade päeva keskmes on soode ja inimeste heaolu vahelised seosed. Inimene on looduse osa ja seega oleme nii terved kui heas seisus on meie looduse ökosüsteemid. Inimtegevuse tõttu muutunud sood on kaotanud oma algse rolli looduses, need ei seo enam süsinikku, ei puhasta ega säilita enam vett ning ei toeta elurikkust, seepärast on vajalik teha märgalade taastamistöid.