Kliimaministri teadusnõunik Aveliina Helm jätkab tööd ka Yoko Alenderiga.

Muutuv kliima tekitab linnades järjest enam muresid: sagenevad paduvihmad ja üleujutused muudavad tänavad läbimatuks ning tekitavad varalist kahju, samas kui kuumal suveajal kütab 50-kraadine asfaldipind linnaruumi. Üha rohkem on piirkondi, kus suviti on mure joogivee nappusega, tormide ajal ei pea vastu sajuvee- ja kanalisatsioonisüsteemid.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhatus otsustas, et 2025. aastast alates ei tehta uuendusraieid suuremal pinnal kui 5 hektarit okaspuumetsas ja 7 hektarit lehtpuumetsas, sõltumata metsaeraldiste pindalast. RMK keskmine raiutud lank on täna pisut üle kahe hektari, vähenedes otsuse tulemusel edaspidi veelgi.

Võõrnälkjaid tasub aiast korjata juba kevadel Hispaania teetigu ja mustpeanälkjas on Eestis laialt levinud võõrliigid, kes on kevadiste ilmadega läinud liikvele. Selleks, et aednikele tülikate võõrnälkjate rohket levikut ennetada, soovitab Keskkonnaamet võõrnälkjaid ja nende mune aiast korjata ning hävitada juba kevadel. Andri Küüts T, 19/04/2022 - 09:42

Kavandatav kliimakindla majanduse seadus suunab mitmeid riigi seniseid tegutsemisharjumusi üle vaatama ja seab ootusi ka ettevõtjatele. Kuidas need muutused aga Eesti inimeste argielu mõjutavad?

Seismoseire võimaldab registreerida ja lokaliseerida erinevaid seismilisi sündmusi varingutest pankrannikul relvakatsetusteni laskepolügoonidel.

Keskkonnaamet teostab plaanilist pesitsusrahu kontrolli Politsei-ja Piirivalveameti kaugseire toel. Droonide abil vaadeldakse metsamassiive ning vaatluse eesmärgiks on tuvastada seirelendudega metsades metsalangetusmasinad.

Igal aastal on 22. mail rahvusvaheline elurikkuse päev ja selle puhul avaldasime blogiloo, mis tutvustab ELME projekti tulemusel valminud põnevaid ökosüsteemiteenuseid tutvustavaid kaarte.

KIK avas toetuse kohalikele omavalitsustele, et toetada kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist ja suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele. Toetust saab kohalike energia- ja kliimakavade koostamiseks, kliimamuutustega kohanemise ja elurikkuse suurendamise tegevusteks ning rohestamiskavadeks.

Viimastel aastatel on näha, et Eesti kliima on muutumas – ilm läheb heitlikumaks, suviti kimbutavad meid põuaperioodid, mis vahelduvad tormide ja paduvihmadega. Aiapidaja jaoks on keeruline, kui suure osa suvest tuleb kastmisele mõelda, aga järgmisel hetkel ähvardavad tugevad vihmavalingud taimed katki peksta või mädandab liigniiskus nende juured. Teadlikult tegutsedes on võimalik muuta aed...