Keskkonnaportaalis ilmus uus, 2021. aasta välisõhu kvaliteedi seire tulemusi kokkuvõttev video.

XXXI Põhjamaade hüdroloogia konverentsi (NHC2022) „Hüdroloogia ja veega seotud ökosüsteemid" avapäev „100 aastat Eesti hüdroloogilist seiret“ tutvustab Eesti hüdrometeoroloogia uuringuid ja tegevusi läbi ajaloo. Juttu tuleb veeseirest ja ökoloogiast, hüdroloogia tulevikutrendidest ning jõgede laiematest kasutusvõimalustest. 

Selle aasta juulis pani Keskkonnaagentuur kokku aruande suurulukite seisundi kohta Eestis. Ülevaatest saab teada, millised on loomade arvukused, pikemaajalised trendid ja muutused. Analüüsitud on ka võimalikke põhjuseid ulukiasurkondades toimuva selgitamiseks. Enamuse ulukiliikide olukord on Eestis hea ning asurkonnad on tugevad ja elujõulised. Karude arvukus on viimasel kümnendil jõudsalt...

Seoses kuuma ilma jätkumisega on kuumahoiatus kerkinud 2. tasemele. 2. taseme kuumahoiatuse kriteerium on järgmine: „Maksimaalne õhutemperatuur ≥ 30 °C kolme ja enama päeva jooksul või keskmine õhutemperatuur ≥ 25 °C kolme ja enama ööpäeva vältel".

Teadmaks, kuidas Eesti loodusel läheb, kogub Keskkonnaagentuur igal aastal andmeid paljude taime- ja loomaliikide kohta. Andmete kogumisel on abiks nii liigieksperdid kui teadlased ning aasta-aastalt muutub järjest tähtsamaks vabatahtlike osalus seiretöödel.

Teos tõestab ilmekalt meie väikese kodumaa looduse suurt mitmekesisust. Rekordid on kokku kogutud autori poolt seitsme ja poole aasta jooksul alates 2014. aasta kevadest, kuni 2021 aasta jõuludeni.

Eelnevate aastatega võrreldes kütiti rohkem punahirvi ja metssigu. Oluliselt vähem kütiti aga metskitsi, rebaseid, kährikkoeri, kopraid ja šaakaleid. Kokku kütiti möödunud hooajal 74 285 jahiulukit, mida on ligi 9 000 isendi võrra vähem, kui eelneval jahihooajal.

Kes meist poleks mõelnud, et soodsam on juua kohvi või teed kodus, sest kohvikutes ja tanklakettides on sooja joogi hind kerkinud päris krõbedaks. Keskkonnaagentuuri ringmajanduse ekspert Kristin Pille keskkonnakasutuse osakonnast toob hinna kõrval välja veel ühe olulise põhjuse – keskkond. Nimelt tekitab kodune kohvitarbimine oluliselt vähem jäätmeid.

Keskkonnaagentuuri tellimusel hindasid ja kaardistasid Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased pea kahe aasta jooksul Eesti maismaaökosüsteemide seisundi ning hüvede ehk ökosüsteemiteenuste sotsiaalmajandusliku väärtuse.

XVIII Võhandu maraton toimub juba sel laupäeval. Ka Keskkonnaagentuur on kohal nii veeseisude, ilmateate kui ka osalejatega!