Tänapäevane prügila kujutab enesest keerulist tehnoloogilist käitist, kus toimub inimtegevuse tagajärjel tekkinud jäätmete kõrvaldamine.

Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengid viisid koostöös MTÜ-ga EES-Ringlus läbi ajavahemikul 01.02.2010 – 15.02.2010 tarbijate käitumise uuringu seoses kasutuselt kõrvaldatud patareidega ümberkäimisel.

Jäätmearuandluse peamine ülesanne on jäätmetekke ja -käitluse andmete kogumine, nende andmete töötlemine ja säilitamine.

Tootjavastutusel põhineva probleemtoodete kogumis- ja taaskasutussüsteemi efektiivseks toimimiseks on oluline omada ülevaadet probleemtoodete valmistajatest ja maaletoojatest.

Majanduslike mõjude analüüsi eesmärgiks oli hinnata nende muudatustega tootjale, TVO-dele ja riigile kaasnevat majanduslikku mõju.

Käesoleva praktika kohaselt on Eesti põlevkivi kolde- ja lendtuhale määratud eraldi jäätmekoodid ja neid käsitletakse ohtlike jäätmetena.

Viimastel aastatel läbi viidud uuringute tulemused näitavad, et tootjavastutussüsteemide efektiivsus (eesmärkide täitmise tõhusus ja kulud) ei pruugi sõltuda toimimismudeli tüübist.

Käesolev juhend kirjeldab olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamise sihtarvu arvutamise meetodit võttes arvesse Eestis kasutatava jäätmearuandluse infosüsteemi (Jäätmearuandluse Infosüsteemi - JATS) eripärasid.

Keskkonnaministeerium analüüsib võimalust kehtestada määrus, mis käsitleb ehitus- ja lammutusjäätmete tekkekohal sortimise ja liigiti kogumise nõudeid.

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli analüüsida Euroopa Komisjonile esitatava pakendiaruande koostamise metoodikat ning pakkuda välja võimalikud täiendused ja alternatiivid.