Siseveekogude ökosüsteemiteenuseid kaardistatakse projektides LIFE IP CleanEST ja LIFE SIP WetEST Projekt LIFE IP CleanEST LIFE IP CleanEST on veemajanduse integreeritud projekt, mis keskendub Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundi parandamisele. Projekt kestab aastani 2028, mille jooksul hinnatakse ja kaardistatakse muuhulgas ka Ida-Eesti jõgede ja nende valgalade ökosüsteemiteenuseid...

Eesti vetevõrk on tihe, sest sademete hulk ületab siin aurumise Vooluveekogud Eestis on tuhandeid vooluveekogusid, kirjanduse andmeil lausa üle 7300, kogupikkusega üle 31 000 km [1]. Eesti Looduse Infosüsteemis on arvel ligi 3700 vooluveekogu [ 2]. Enamik Eesti vooluveekogusid on lühikesed (94,3%), kuni 10 km pikkused [1]. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on Eestis 11 (EELIS andmetel, 01.11.2024)...

Veeseadus määratleb veekogude kaldal veekaitsevööndi, looduskaitseseadus aga ehituskeelu- ja piiranguvööndi Siseveekogud on loodusrikkus, mis on olulised väärtuslike elupaikadena, loomade liikumisteedena, aga ka puhkevõimaluste ja veekeskkonna kaitse tagamiseks. Veekogude loodusliku seisundi ja mitmekesisuse säilimiseks on kehtestatud õigusaktidega inimtegevusele erinevad nõuded. Veekogude...

Siseveekogud moodustavad väga eriilmelisi elupaiku Siseveekogud varieeruvad suuruse, sügavuse, lahustunud ainete hulga ja iseloomu, vee voolukiiruse, põhja iseloomu, vee temperatuuri jpm tunnuste poolest. Nende kombinatsioonid moodustavad väga erinevaid elupaiku, mida asustavad väga erinevad liigid. Liikide arv suureneb tavaliselt koos veekogu pindala või valgala suurenemisega, kuna pindalalt...

Veevoolu järgi jaotatakse siseveekogud vooluveekogudeks ja seisuveekogudeks Siseveekogude alla kuuluvad maailmamerest eraldatud veekogud: jõed, järved, tehisveekogud, põhjavesi, mandrijää ja liustike vesi [ 1]. Tavaliselt meenuvad inimestele seoses siseveekogudega sellised tegevused nagu kalapüük, matkamine, janu kustutamine ja taimede kastmine. Kuid veekogud on olulised ka näiteks sportlastele...