Toidujäätmete teke Eesti kaubandus- ja toiduainetööstusettevõtetes
Toidujäätmeid tekib toidutarneahela igal etapil alates esmatootmisest (põllumajandusest) kuni tarbimiseni.
Toidujäätmeid tekib toidutarneahela igal etapil alates esmatootmisest (põllumajandusest) kuni tarbimiseni.
Uuringuobjektidena käsitletakse kaevandustes/karjäärides ja rikastustehasaste läheduses asuvaid suletud, sealhulgas peremeheta jäätmehoidlaid.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ võeti vastu vältimaks või vähendamaks pakendite ja pakendijäätmete mõju keskkonnale.
Käesoleva töö eesmärgiks oli uuringute ja analüüside põhjal välja selgitada üksikasjalikud keskkonnaohud.
Sortimisuuringu eesmärk oli erinevates Eesti piirkondades tekkivate segaolmejäätmete, liigiti kogutud paber- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise analüüsimine.
Jäätmete ringlussevõtu kõrval on jäätmehierarhias madalam taaskasutustegevus jäätmete taaskasutamine läbi energiakasutuse.
Käesoleva töö eesmärgiks oli anda koostatud eelnõu rakendamise esmane mõjude hinnang.
Uuringu eesmärgiks oli kindlaks teha kasutuselt kõrvaldatud, põletamisele suunatavate liiprite halogeenitud orgaaniliste ühendite sisaldus, hindamaks põletamisprotsessis tekkivat halogeenitud orgaaniliste ühendite emissiooni.
Töö eesmärgiks on teha kindlaks praegune ehitus- ja lammutusjäätmete teke ja taaskasutamine.
Tänapäevane prügila kujutab enesest keerulist tehnoloogilist käitist, kus toimub inimtegevuse tagajärjel tekkinud jäätmete kõrvaldamine.