Keskkonnaagentuuril valmis Eesti linnade soojussaartest värske kaardilugu, mis põhineb Ameerika Landsat-8/9 satelliitide mõõtmistele aastail 2020 kuni 2024.
Hüdroloogilisi aastaraamatuid koostatakse alates 1923. aastast. Aastaraamatus esitatakse lõppenud aasta hüdroloogiliste vaatluste ja mõõtmiste peamised tulemused.
Kevad 2025 oli pikaaegsest keskmisest (1991-2020) ehk normist soojem. Sademeid jagus enamikus kohtades normist vähem.
Uuringu eesmärk on kaardistada, analüüsida ning anda hinnang Eesti ringmajanduse hetkeolukorrale ning selle alusel selgitada välja potentsiaalikate valdkondade tugevused, probleemid ja sellest tulenevad võimalused (investeerimisvajadused, meetmed ja tegevused) ringmajanduse rakendamiseks Eestis.
Käesolev aruanne annab ülevaate nitraadidirektiivi täitmisest Eestis perioodil 2020-2023 ja võrreldes eelmiste aruandeperioodidega.
2022. aasta puidubilansi aruanne, mille eesmärk on anda ülevaade Eesti puidukasutuse mahust ning esitada sortimentide kaupa puiduallikad ja kasutamine.
Eesti kaitstavate alade kõlvikulise jaotuse andmed on nüüdsest kantud interaktiivsetele graafikutele mis võimaldavad vaadata igapäevaselt uuenevaid näitajaid maakondade, kohalike omavalitsuste ja omandivormide lõikes.
Batümeetrilise seire nõue tuleneb veepoliitika raamdirektiivist ning lähtuvalt riikliku keskkonnaseire pinnavee seire allprogrammist tuleb järvenõo batümeetria ehk sügavusmõõdistamine läbi viia kõigis veekogumites vähemalt kord 30-50 aasta jooksul.
Analüüsi eesmärk oli uue patareimääruse valguses hinnata olemasolevat kogumisvõrgustikku ning teha ettepanekud, mis tagaks patareidirektiivi ja patareimääruse kogumisnõuete täitmise.