Täna, 13. juunil avastasid rannikul seiret teinud Keskkonnaameti ja Päästeameti töötajad hallikaid kleepuvaid klompe ka Saaremaal, paarisaja meetri pikkusel rannaribal Tagalahe piirkonnas.
Rõngastamine on teaduslik meetod, mis aitab koguda väärtuslikku teavet lindude ja nahkhiirte rände, eluviiside ja populatsioonide kohta. Eestis on see tegevus pikka aega toimunud riigi toel, kuid süsteemi täiendamine on muutunud hädavajalikuks – selgemad reeglid, suurem vastutus ja jätkusuutlikum korraldus. Muudatused toovad kaasa selgema õigusraamistiku, parema andmekogumise ning osalustasu...
Riigimetsa Majandamise Keskus kavandab Ida-Virumaal, Lüganuse vallas, Aa külas, ligi 170 ha maatulundusmaa sihtotstarbega maa-ala hoonestusõigusega koormamiseks enampakkumise korraldamist ning soovib välja selgitada hoonestusõiguse omandamisest huvitatud isikud.
Kliimaministeerium plaanib muuta veeteetasusid, et soodustada keskkonnasõbralike laevade kasutamist ja rohetehnoloogiatesse investeerimist.
Sellel suvel saab igaüks panna käed külge Eestis haruldaste liikide ja koosluste seisundi parandamisele. Keskkonnaamet ootab vabatahtlikke appi talgutele Harjumaal, et taastada haruldase ebapärlikarbi elupaiku Pudisool, nõmmeniite Mohni saarel ja kukemarjanõmmesid Rammu saarel.
Euroopa merendussektor teeb küll edusamme jätkusuutlikkuse suunas, kuid peab lähiaastatel suurendama oma jõupingutusi, et saavutada ELi kliima- ja keskkonnaeesmärgid, milleks on vähendada energiakasutust, saastamist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning paremini kaitsta bioloogilist mitmekesisust.
Peatselt on käes aeg kuuse-kooreüraski tõrje kevadiseks esimeseks etapiks, milleks on püünispuude langetamine.
2025. aasta esimene kuu kulges talvele ebatüüpiliselt soojalt, väga sajuselt ja sombuselt. Keskmine õhutemperatuur oli 0,9 kraadi ehk 4 kraadi normist soojem (norm -3,1 kraadi). Alates 1922. aastast on see soojuselt 4. kohal ja alates 1991. aastast 2. kohal.
Kuu keskmine õhutemperatuur tervikuna tuleb normi piires (norm -4,7..-0,3°C), kohati veidi kõrgem ja seda eelkõige Lääne-Eestis, mis jääb jäävaba Läänemere mõjusfääri. Sademeid on normist vähem (norm 38..61 mm), sest enamiku kuust jääme kõrgrõhkkondade mõjusfääri.
Tooma soojaam on ainulaadne nii Eestis kui ka Euroopas. Süstemaatilisi soohüdroloogilisi ja -meteoroloogilisi vaatlusi ning mõõtmisi alustati seal juba 1950. aastal.