Keskkonnaagentuuri ulukite peaspetsialist Peep Männil avaldas koos Toulouse´i ülikooli teadlase Nathan Ranc’iga rahvusvahelises teadusajakirjas Mammal Research ülevaateartikli Eesti šaakalitest.
Jõgeva on pea kindlasti ainus linn Eestis, mille mainimine meenutab kohe ilma – on ju seal meie külmapealinn. Talvel on harilik küsimus hommikuti: „ Aga palju Jõgeval oli?“ Tavainimesele tuleb kindlasti meelde ka ´Jõgeva kollane´, populaarseim kartulisort, mis on “tähtsal kohal ka Eesti kultuuris“, nagu tähendatakse Vikipeedias.
Jätkame lugude sarjaga, milles tutvustame ettevõtteid, mille tooted on saanud Euroopa Liidu ökomärgise (EL EcoLabel). Seekord saame tuttavaks rahvusvahelise ettevõtete grupiga Eskaro AS, mis toodab laias valikus värve, lakke ja liime.
Millised rändevõimalused on kaladel Virumaa jõgedel? Mis annab Aidu karjääri veele iseloomuliku türkiissinise värvi? Kuidas eemaldatakse nõukogudeaegset jääkreostust?
Kuu lõpus, 28. veebruaril avaldab valitsuste vaheline kliimamuutuste paneel IPCC oma järgmise raporti "Kliimamuutused 2022: mõjud, kohanemine ja haavatavus“ („Climate Change 2022: Impacts, Adaptation and Vulnerability“).
Saame lähemalt tuttavaks ettevõttega Mayeri Industries AS, mis sai oma toodetele esimesed EL ökomärgised 2016. aastal, esmalt pesupesemisvahenditele. Seejärel võtsid nad ette ka nõudepesuvahendid käsi- ja masinpesuks, erinevate pindade puhastusvahendid ning vedelseebid. Nüüdseks on Mayeri portfellis üle 150 EL ökomärgisega toote.
Selleks, et tunnustada ja tõsta esile Eesti digiriigi edendajaid ja säravamaid tähti, vältas sügisest alates 𝗱𝗶𝗴𝗶𝘁𝗲𝗲𝗻𝘂𝘀𝘁𝗲 𝗸𝗼𝗻𝗸𝘂𝗿𝘀s “𝗦𝘂/𝗴 𝟮𝟬𝟮𝟮”, mis jõudis täna piduliku finaalini. Otsustasime Keskkonnaagentuuris konkursil kaasa lüüa Eesti esimese ilmaäpiga ILM+, mis jõudis kaheksa parema hulka. Meil on rõõm, et ilmaäpp saavutas publiku lemmiku hääletusel teise koha.
Viimase kolme aasta jooksul on projekti LIFE IP CleanEST käigus Narva jõge põhjalikult uuritud, et arendada Eesti suurjõgede kalastiku seiremetoodikat ja hinnata jõe seisundit. Suurjõgede seiremetoodika välja töötamise tulemusena on Eestil Euroopa Liidu liikmesriigina võimalik aru anda, millises seisus on meie suuremad jõed, nagu Narva ja Emajõgi.
Veekeskkonnale avalduva mõju ohjeldamiseks on valminud veemajanduskavade eelnõud. Vajalike veekaitsemeetmete rakendajateks on määratud nii riigiasutusi, ettevõtteid kui ka eraisikuid. Kavad puudutavad tegevusi aastatel 2022-2027.
Suitsupääsuke on üks kõige paremini tuntud linnuliikides. Ta asustab sageli inimestega samu hooneid, tehes pesa lauta, küüni, pööningule või lausa tuulekotta. Peamiselt pesitseb suitsupääsuke maapiirkondades. Nad ehitavad pealt lahtise, kausja pesa, mis koosneb savist, rohukõrtest ja süljest. Iga pesa ehitamiseks kulub ligikaudu 1000 nokatäit materjali.