Kolmapäeval, 6. aprillil korraldasid Eesti keskkonnaministeerium ja Läti rahandusministeerium ühise veebikonverentsi, kus tutvustati kestliku arengu rahastamise edendamiseks tehtavaid pingutusi.
Valitsus otsustas eilsel kabinetinõupidamisel kiirendada tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalikkuse üle otsustamise analüüsi: tuumaenergia töörühm peab valitsusele esitama lõpparuande seni planeeritust kuus kuud varem ehk järgmise aasta lõpuks.
Keskkonnaministeerium uuendas 2016. aasta veealuste vrakkide ülevaatuse andmeid ning täiendas vrakkide keskkonnaohtlikkusega seotud infot Transpordiameti vrakkide andmebaasis.
Keskkonnaministeerium tunnustab juba üheksandat korda keskkonnasõbraliku hariduse edendajaid. Tänavune Keskkonnakäpa konkurss toimub uute kategooriatega. Kandideerida saab 8. mai südaööni.
Keskkonnaministeeriumi kutsub osalema uuringu „Veetranspordi reostusjuhtumite analüüs ja reostustõrje võimekuse hindamine aastatel 2012 – 2021“ tulemusi tutvustavale arutelule 18. aprillil kell 14:00.
Inimlik ja tasakaalukas, värvikas ja sõnaosav, kompetentne ja lahendusi otsiv, „viisipärane“, ent uuemeelne. Sellisena on Keskkonnaministeeriumi teekaaslastele meelde jäänud meie seast 18. aprillil lahkunud Rein Ratas. Keskkonnaministeeriumi kantsler oli ta keerulisel ja murrangulisel ajal – aastail 1992–1999.
Erra jõe ja Kiviõli kraavi jääkreostuse ohutustamise projekteerimis- ja ehitustööde riigihanke võitis Kaurits OÜ. Ehitusele ja rasketehnika rendile spetsialiseerunud Harjumaa ettevõttel on varasem kogemus Kroodi oja jääkreostuse likvideerimisega.
Valitsus otsustas eraldada lisaeelarvest tuumaenergia töörühmale 250 000 eurot, mis loob eelduse, et lõpparuanne tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalikkusest valmiks esialgselt plaanitust varem. Lisaeelarve raha kasutatakse inimressursside arendamise strateegia loomiseks, regulatiivse raamistiku kaardistamiseks ja õigusloome analüüsiks.
Riigi reostustõrjelaevad ei jõua piisava kiirusega võimalikku merereostust kindlaks tegema ja likvideerima. Keskkonnaministeeriumi tellitud värske uuring hoiatab, et seetõttu võib reostus levida merel laiemale alale ja ka rannikule ning reostuse põhjustaja võib jääda tabamata.
Valitsus tutvus täna „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ aastate 2017–2021 elluviimise aruandega. 2017. aastal Riigikogu vastu võetud kliimapoliitika visioondokumendiga seati Eesti riiklikuks sihiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteeruvalt 70 protsenti ning 2050. aastaks ligi 80 protsenti 1990. aasta heitetasemega võrreldes.