Keskkonnaagentuuri Oore ja Vasknarva hüdromeetriajaamad pälvisid käesoleva aasta suvel Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) sajandi jaama tunnustuse. Väärika aunimetuse taga on väga pikaajalised katkematud mõõtmised ja vaatlused, mis annavad aimu sajandi jooksul toimunud muutustest Eesti kliimas ja jõgede veerežiimis.
Tänastel talgutel said Vormsi ranniku kriitiliselt reostatud alad masuuditükkidest puhtaks.
Seoses ehitustööde ja uue radariseadme paigaldamisega Harku aeroloogiajaamas lülitatakse alates 23.09 kell 9.00 ajutiselt välja Harku radar.
Keskkonnaagentuuri vastus 24. septembril 2024 Postimehes ilmunud artiklile „Ametnikud tunnistasid lõpuks üles: metsa on aastaid üle raiutud“ 24. september 2024
Keskkonnaagentuur uuendab oma radarivõrku kaasajastades Harku ilmaradari tehnoloogiat. Kaasaegse tehnoloogiaga radar võimaldab suuremat mõõtetundlikkust ja -täpsust, mis parandab kogu Eesti jaoks ilmaprognooside kvaliteeti.
Täna, 27.09 toimub Pernova Loodusmajas projekti „Üleujutusohu ennetamine ja leevendamine, hoiatussüsteemid“ avakonverents, kus räägitakse üleujutuste põhjustest, maandamismeetmetest ning hoiatuste andmisest ja tegutsemisest päris üleujutuse korral. Bussiekskursioon viib huvilised ka 2005. aasta Pärnu jaanuaritormi radadele.
Keskkonnaagentuuri uuelt töölaualt nähtub, et kaitstavatel aladel on enim merealasid ning maismaal erinevatest kõlvikutüüpidest metsa ja rabasid.
Hoone ehitamine, kasutamine ja lammutamine avaldab suurt mõju keskkonnale ja kliimale, kuid targad renoveerimisvõtted, mis keskenduvad energia ja ressursside tõhusale kasutamisele, võivad aidata Euroopal suurendada elamumajanduse jätkusuutlikkust, märgib täna avaldatud EEA (European Environment Agency) aruanne.
Selle aasta soe ja rahulik septembriilm on toonud meile muu hulgas erakordselt sooja merevee, mida on näha ka viimastelt satelliidipiltidelt.
Keskkonnaagentuur jälgib iga-aastaselt Eesti pinnaveekogumite koondseisundit. Pinnaveekogumid jagunevad vooluvee- (jõed), seisuvee- (järved) ja rannikuveekogumiteks. Eesmärk on saavutada kõikide Eesti veekogumite vähemalt hea koondseisund, mis tähendab, et vee-elustik ja vee keemiline koostis on inimkoormuse poolt vähe mõjutatud.