Kuu lõpus, 28. veebruaril avaldab valitsuste vaheline kliimamuutuste paneel IPCC oma järgmise raporti "Kliimamuutused 2022: mõjud, kohanemine ja haavatavus“ („Climate Change 2022: Impacts, Adaptation and Vulnerability“).
Saame lähemalt tuttavaks ettevõttega Mayeri Industries AS, mis sai oma toodetele esimesed EL ökomärgised 2016. aastal, esmalt pesupesemisvahenditele. Seejärel võtsid nad ette ka nõudepesuvahendid käsi- ja masinpesuks, erinevate pindade puhastusvahendid ning vedelseebid. Nüüdseks on Mayeri portfellis üle 150 EL ökomärgisega toote.
Selleks, et tunnustada ja tõsta esile Eesti digiriigi edendajaid ja säravamaid tähti, vältas sügisest alates 𝗱𝗶𝗴𝗶𝘁𝗲𝗲𝗻𝘂𝘀𝘁𝗲 𝗸𝗼𝗻𝗸𝘂𝗿𝘀s “𝗦𝘂/𝗴 𝟮𝟬𝟮𝟮”, mis jõudis täna piduliku finaalini. Otsustasime Keskkonnaagentuuris konkursil kaasa lüüa Eesti esimese ilmaäpiga ILM+, mis jõudis kaheksa parema hulka. Meil on rõõm, et ilmaäpp saavutas publiku lemmiku hääletusel teise koha.
Viimase kolme aasta jooksul on projekti LIFE IP CleanEST käigus Narva jõge põhjalikult uuritud, et arendada Eesti suurjõgede kalastiku seiremetoodikat ja hinnata jõe seisundit. Suurjõgede seiremetoodika välja töötamise tulemusena on Eestil Euroopa Liidu liikmesriigina võimalik aru anda, millises seisus on meie suuremad jõed, nagu Narva ja Emajõgi.
Veekeskkonnale avalduva mõju ohjeldamiseks on valminud veemajanduskavade eelnõud. Vajalike veekaitsemeetmete rakendajateks on määratud nii riigiasutusi, ettevõtteid kui ka eraisikuid. Kavad puudutavad tegevusi aastatel 2022-2027.
Suitsupääsuke on üks kõige paremini tuntud linnuliikides. Ta asustab sageli inimestega samu hooneid, tehes pesa lauta, küüni, pööningule või lausa tuulekotta. Peamiselt pesitseb suitsupääsuke maapiirkondades. Nad ehitavad pealt lahtise, kausja pesa, mis koosneb savist, rohukõrtest ja süljest. Iga pesa ehitamiseks kulub ligikaudu 1000 nokatäit materjali.
Täna avaldas valitsustevaheline kliimamuutuste paneel ehk IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) oma värskeima hinnanguaruande “Kliimamuutused 2022: mõjud, kohanemine ja haavatavus”. Raporti fookuses on inimeste ja looduse haavatavus kliimamuutustele, nende muutuste mõju ning kohanemine.
Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaamet tuletavad jahipiirkondade kasutajatele meelde jahiulukite seireandmete kogumise kohustust. Adekvaatsed andmed ulukite arvukuse ja küttimise kohta aitavad ennetada populatsioonide seisundi halvenemist ning ulukikahjude suurenemist.
Maailm on kiires muutumises. Peame olema järjest teadlikumad, et ümbritsevaga toime tulla. Kuidas mõjutavad meid ja meie igapäevaseid tegevusi äärmuslikud ilmastikuolud? Palju üldse ilmast tingitud katastroofiriskist teame? Kutsume Teid 23. märtsil põnevale veebikonverentsile „Varane hoiatus ja tegutsemine katastroofiriski vähendamiseks”, millega tähistame rahvusvahelist meteoroloogiapäeva.
Viimastel kuudel oleme väga paljudes Eestimaa paikades näinud võimsat virmaliste vaatemängu. Uurisime meie sünoptikult Kairo Kiitsakult, kuidas tekivad virmalised, millal on võimalus neid näha ja miks just viimasel ajal on põhjavalgusest saanud meie jaoks sage "külaline". Kairo hobifotograafina on ka ise väga palju virmalisi pildistanud.