2024. aasta oli eriliselt soe, päikesepaisteline ja sademeid tuli normist vähem.

Tänavune detsember oli normist soojem, sajusem ja veidi sombusem. Sadas nii lund, lörtsi kui vihma. Sagedasti esines uduvihma.

Käesolevast aastast algava LIFE SIP WetEST projektiga parandatakse Lääne-Eesti vesikonna seisundit järgmise 9 aasta jooksul hõlmates laia teemade ringi alates põllumajandusest ja toitainetest vees kuni maaparanduse, pinnaveekogude korrastamise ja digilahendusteni. Projekti maksumus on kokku 29,8 miljonit eurot, millest 60% rahastab Euroopa Komisjon ning 40% on Eesti riigi kaasfinantseering.

Keskkonnaagentuur on avaldanud värske keskkonnaülevaate peatüki välisõhk. Välisõhu kvaliteedi paranemine viimase kümnendi jooksul on olnud märkimisväärne, vähendatud on enamike saasteainete taset. Eestis on enamike saasteainete sisaldused välisõhus ühed Euroopa madalaimad ning meie välisõhu kvaliteet on võrreldav põhjamaadega.

Euroopa seisab üheaegselt silmitsi julgeoleku-, majandus- ja kliimasurvega. Sel nädalal Brüsselis ja Luksemburgis toimunud arutelud tõid kliimaeesmärkide lahendamise plaanid lähemale sellele, et neid saaks vaadata koos ülejäänud eesmärkidega.

Keskkonnaministri kohuseid täitev Urmas Kruuse allkirjastas eile Vilsandi rahvuspargi enam kui veerand sajandit vana kaitse-eeskirja muutmise ettepaneku, et tagada sealsete kaitsealuste liikide ja koosluste parem kaitse. Keskkonnaamet ootab ettepanekuid kaitse-eeskirja eelnõule kuni 2. septembrini.

Kliimaminister Yoko Alender allkirjastas määruse, mille kohaselt võetakse kõre ja kivisisaliku kaitseks kaitse alla kolm uut püsielupaika ja laiendatakse kolme olemasolevat püsielupaika.

Number suurenes 13 võrra tänu andmete täpsustumisele. Lisaks eelnevale 121 tohib küttida Järva ohjamisalal neli hunti, Lõuna-Pärnumaa ohjamisalal kolm hunti, Lääne-Pärnumaa ohjamisalal kolm hunti ja Võru ohjamisalal samuti kolm hunti.

Tänane Ülle Harju lugu esitas hulga pooltõdesid ja mõningaid valeväiteid loodusmuuseumi püsiekspositsiooni rahastuse kohta. Olukorra selgitab algusest lahti kliimaministeeriumi kantsleri kohusetäitja Kristi Klaas.

Peaaegu kõigi Eesti omavalitsuste territooriumil kasvab riigimets. Seal puhatakse, käiakse marjul, sporditakse, sealt looklevad läbi erinevad teed ja rajad ning seal ka raiutakse, istutatakse uued puud ja hooldatakse neid. On juba heaks tavaks saanud, et asulalähedastes metsades tehtavad raietööd arutame kohalike kogukondadega läbi. Nüüd on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tegemas...