Eesti mereala uuendatud seisundihinnangute avalik tutvustusüritus toimub 25.03.2024 Tallinnas Hestia hotellis „Europa“ (Paadi 5) ja veebiülekandena.
Keskkonnaagentuuril on valminud Eesti metsade kõrguskaart, mis on koostatud Maa- ja Ruumiameti aerolaserskaneerimise ja Keskkonnaagentuuri statistilise metsainventeerimise traktide mõõdistuste põhjal.
16. juulil avaldatud Euroopa metsastrateegia aastani 2030 on oluline suunanäitaja. Pikaajalises ja strateegilise dokumendis tõdetakse et metsad ja metsandussektor on kesksel kohal Euroopa üleminekul moodsale, kliimaneutraalsele, ressursiefektiivsele ja konkurentsivõimelisele majandusele.
Eesti rahvusparkide noori esindasid Hans Portsmuth Matsalust ja Mathew Trenholm Alutaguselt. Mentorina osales Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna spetsialist Kalle Kõllamaa.
Viimasel kümnendil on Eesti välisõhu kvaliteet oluliselt paranenud, kuid muutused on olnud erinevate saasteainete lõikes küllaltki erinevad. Õhuaruanne annab ülevaate Eesti õhukvaliteedist, peamistest saasteainetest ja nende mõjust inimese tervisele, heiteallikatest ning õhusaaste trendidest.
Õhuaruanne annab ülevaate Eesti õhukvaliteedist, peamistest saasteainetest ja nende mõjust inimese tervisele, heiteallikatest ning õhusaaste trendidest.
Aruanne annab ülevaate inimtegevuse poolt õhku paisatud saasteainete heitkogustest aastatel 1990-2021 ning Euroopa Komisjoni poolt aastateks 2020-2029 Eestile seatud peamiste saasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmisest.
Aruanne annab ülevaate inimtegevuse poolt õhku paisatud saasteainete heitkogustest ning Euroopa Komisjoni poolt aastateks 2020-2029 Eestile seatud peamiste saasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmisest.
Reedel, 1. oktoobril andis Kasahstan Eestile üle veekonventsiooni juhi rolli järgmiseks kolmeks aastaks. Sellega sai läbi ka kolmepäevane veekonventsiooni 9. osapoolte kohtumine Genfis, mida korraldas Eesti Keskkonnaministeerium koostöös ÜRO Euroopa Majanduskomisjoniga.
Yale’i ja Columbia ülikoolide koostatava keskkonnategevuse tulemuslikkuse indeksi (Environmental performance index) alusel on Eesti teinud maailma riikidest kõige enam edusamme keskkonnaseisundi parandamisel. 180 hinnatava riigi seas esikohale tõusmist mõjutab enim suur heite vähenemine energeetikasektoris.