Keskkonnaagentuur avaldab käesoleva aasta jooksul Keskkonnaportaalis ülevaated Eesti keskkonnaseisundist ja selle olulistest muutustest. Selle raames on viimati ilmunud ülevaade teemal energeetika ja keskkond.
20. oktoobril algab lõheliste kuderahu aeg, mis tähendab, et enamikel lõhejõgedel on kalapüük keelatud. Seetõttu alustavad Keskkonnaameti järelevalveinspektorid koostöös teiste Keskkonnaameti töötajate ja vabatahtlike kalakaitsjatega lõhejõgedel tihendatud kontrollidega.
Valitsus otsustas toetada kliimaminister Yoko Alenderi ettepanekut tõsta looduskaitseliste piirangute hüvitist rangelt kaitsvate alade erametsaomanikele. Alates järgmisest aastast tõuseb Natura 2000 sihtkaitsevööndis asuvate erametsade toetus 134 eurolt 160 eurole hektari kohta.
Euroopa Komisjoni ettepanek pikendada üleminekuperioodi EL raadamisvabade toodete määruse (EUDR) jõustumiseks, annab võimaluse tõendamiskohustuse süsteem korralikult üles ehitada. Määruse eesmärk on takistada metsade hävitamise teel saadud kaupade pääsu EL turule.
Äsja lõppes pea kaks aastat kestnud Euroopa Liidu poolt rahastatud projekt „Elurikkuse kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamise raamistik Eestis“, mille tulemusena valmis metoodiline raamistik ja tegevuskava Eesti looduskaitse tulemuslikkuse hindamiseks.
Keskkonnaagentuuri Kabli linnujaamal on sel sügisel käimas 56. hooaeg. Möödunud 55 hooaja jooksul on seal rõnga jalga saanud 738 695 lindu.
Kliimaminister Yoko Alender käivitas täna Alutaguse rahvuspargi laiendamise protsessi, et viia lõpule kaitse korraldamine aladel, mis on mitmeid aastaid olnud planeeritava kaitseala faasis. Rahvuspargiga liidetakse piirkonnas säilinud kõrge väärtusega loodusalad, peamiselt sood ja metsad, ning nendega piirnevad juba olemasolevad kaitsealused püsielupaigad.
Viimasel ajal räägitakse, et ESG ehk kestlikkusaruandlusega seotud aspektide olulisus hakkab moest välja minema ning korporatsioonid, aga ka riigid, taganevad võetud kohustustest.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja Saue valla koostöö tulemusena voolab Ruila paisjärve asemel nüüd tehiskärestikuga jõgi. Betoonpaisu lammutamine ja uue jõesängi rajamine andis Vasalemma jõe kaladele paremad tingimused rändeks ja kudemiseks.