Keskkonnahoidlik areng ringmajanduse ja jäätmete valdkonnas Eesti eesmärgiks on 2035. aastaks saavutada ringleva materjali määr 30% ning aastaks 2050 asendada lineaarne majandusmudel ehk „tooda-tarbi-viska minema“ ringmajandusega. Ringmajandusele üleminek vähendab survet keskkonnale, tugevdab varustuskindlust ja suurendab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel. Ringluses oleva materjali osakaal on Eestis pikaajaliselt...

Keskkonnahoidlik areng kestliku toidusüsteemi valdkonnas Kestlik toidusüsteem hõlmab toidu tootmist, töötlemist, jaotamist ja tarbimist viisil, mis tagab toidujulgeoleku ning vähendab negatiivset mõju keskkonnale, kliimale ja tervisele. Keskkonnahoidlikus arengus on olulisel kohal nii põllumajanduse keskkonnamõju vähendamine, antimikroobikumide kasutamise vähendamine aga ka loomatervise ja -heaolu parandamine. Eestis on toidusüsteemil muuhulgas...

Keskkonnahoidlik areng riigivalitsemise valdkonnas Eesti eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050, tagades samal ajal kvaliteetse ja liigirikka elukeskkonna. Avaliku sektori suurim mõju kliimaeesmärkide saavutamisel tuleneb meetmete ja õigusloome kujundamisest ning toetuste suunamisest, kuid oluline on ka riigiasutuse tegevustest tuleneva keskkonnajalajälje vähendamine. Avalik sektor mõjutab keskkonnahoidlikku arengut...