Keskkonnahoidlik areng ringmajanduse ja jäätmete valdkonnas Eesti eesmärgiks on 2035. aastaks saavutada ringleva materjali määr 30% ning aastaks 2050 asendada lineaarne majandusmudel ehk „tooda-tarbi-viska minema“ ringmajandusega. Ringmajandusele üleminek vähendab survet keskkonnale, tugevdab varustuskindlust ja suurendab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel. Ringluses oleva materjali osakaal on Eestis pikaajaliselt...

Keskkonnahoidlik areng kestliku toidusüsteemi valdkonnas Kestlik toidusüsteem hõlmab toidu tootmist, töötlemist, jaotamist ja tarbimist viisil, mis tagab toidujulgeoleku ning vähendab negatiivset mõju keskkonnale, kliimale ja tervisele. Keskkonnahoidlikus arengus on olulisel kohal nii põllumajanduse keskkonnamõju vähendamine, antimikroobikumide kasutamise vähendamine aga ka loomatervise ja -heaolu parandamine. Eestis on toidusüsteemil muuhulgas...

Keskkonnahoidlik areng riigivalitsemise valdkonnas Eesti eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050, tagades samal ajal kvaliteetse ja liigirikka elukeskkonna. Avaliku sektori suurim mõju kliimaeesmärkide saavutamisel tuleneb meetmete ja õigusloome kujundamisest ning toetuste suunamisest, kuid oluline on ka riigiasutuse tegevustest tuleneva keskkonnajalajälje vähendamine. Avalik sektor mõjutab keskkonnahoidlikku arengut...

Keskkonnahoidlik areng elurikkuse ja maakasutuse valdkonnas Elurikkus ja heas seisundis ökosüsteemid on meie ühiskonna jaoks kriitilise tähtsusega, olles meie majanduse ja heaolu vundamendiks. Need tagavad mitmekesised looduse hüved nagu toidu tootmine, välisõhu saasteainete puhverdamine, süsiniku sidumine, veerežiimi reguleerimise või puhkevõimalused ning toetavad nii kliimamuutustega kohanemist kui ka nende leevendamist. Elurikkuse ja...

Keskkonnahoidlik areng transpordi ja liikuvuse valdkonnas Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 kohaselt on Eesti transpordipoliitika eesmärk tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad ning kestlikud liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega. Ka Riiklik energia- ja kliimakava suunab Eesti liikuvuse ja transpordi arengut keskkonnahoidlikumate lahenduste poole...

Keskkonnahoidliku arengu õiglane korraldus Keskkonnahoidlik areng on ulatuslik ja pikaajaline muutus, mis mõjutab kogu ühiskonda. Muutuse vajalikkus tuleneb nii majanduse käekäigu kui inimeste tervise ja elukeskkonna hoidmise vajadusest. Et üleminek saab olla edukas ainult siis, kui see toimub õiglasel ja kaasaval viisil, tegi Euroopa Komisjon ettepaneku nn õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) loomiseks. Komisjoni vaates on õiglase ülemineku eesmärk...

Keskkonnahoidlik areng teadmistemahuka ja konkurentsivõimelise majanduse valdkonnas Euroopa Liit ja Eesti on võtnud suuna tööstuse konkurentsivõime tõstmiseks, et see panustaks tugeva, uuendusmeelse ja vastutustundliku majanduse kujunemisse. Selle eesmärgi saavutamiseks on Euroopa Liit sõnastanud kesksed eesmärgid: ettevõtluse lihtsustamine, konkurentsivõimeliste tööstusharude toetamine, kvaliteetsete töökohtade loomine, tootlikkuse suurendamine...

Keskkonnahoidlik areng kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise valdkonnas Kliimamuutused on ilmastikurežiimis esinevad ulatuslikud ja pika aja jooksul toimuvad muutused, mis võivad ilmneda nii kohalikul kui globaalsel tasandil. Kliimamuutused võivad olla nii looduslikud (nt 100 000 aastase kestvusega jääaja tsüklid) kui ka inimtekkelised. IPCC teaduspõhised hinnangud ja Copernicuse kliimavaatlused kinnitavad, et inimtekkeline kliimamuutus ei...

Keskkonnahoidlik areng ruumiloome ja hoonete valdkonnas Ruumiloome ja hoonete valdkonna keskkonnahoidlik areng hõlmab tõhusamat energiakasutust, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist, elukeskkonna kvaliteeti ning inimeste heaolu. Strateegilised eesmärgid keskenduvad elukaarepõhisele ehitussektorile, hoonete energiatõhususe parandamisele, ehitusvaldkonna digitaliseerimisele, kestliku ja kvaliteetse elukeskkonna ning eluasemete kättesaadavuse...