1

Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon ja strateegilised eesmärgid Inimene sõltub loodusest. Hästi toimivad ökosüsteemid tagavad lisaks elurikkuse säilimisele ka inimesele eluks vajalikud materiaalsed ja mittemateriaalsed hüved: puhta vee ja õhu, ehitus- ja küttematerjalid, viljaka mulla, toidu, kehalise tervise, vaimse rahulolu jpm. Ökosüsteemi toimimisel tekkivaid inimkonna heaolu (toiduga ja veega...

Eestis katavad sood praegu ligikaudu 6% ja turbaalad (kunagised sood) veel lisaks umbes 16% maismaast Soo tüübid Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos on turbakiht õhuke ja taimed saavad oma toitained põhjaveest. Madalsoo taimestik on üldjuhul liigirikas ja lopsakas, sest taimed ulatuvad põhjaveeni. Tänapäevaks on enamik madalsoid kuivendatud ning muudetud valdavalt põllumaaks. Siirdesoo...

Suurim ohutegur Eesti sooelustikule on varasema kuivenduse mõju Eripärased keskkonnatingimused loovad soodes sobiva elupaiga paljudele erinevatele liikidele. Eesti soodes kasvab 280 soontaime- ja 153 samblaliiki. Enamik taimeliikidest (230) madalsoodes, 103 liiki siirdesoodes ning 45 liiki rabades. Eesti soodes elab üle 300 ämblikuliigi, üle 1600 putukaliigi, enam kui 200 linnuliiki, 11...

Sulgedes soode kuivenduskraavid, saame taastada nende loodusliku veereziimi ja sookooslus hakkab tasahilju taastuma Kui looduslikus soos turvas ladestub, siis kuivendatud soodes on see protsess olulisel määral aeglustunud või lausa peatunud. See toob kaasa soo muutumise süsiniku sidujast süsiniku emiteerijaks (atmosfääri paiskajaks) ning negatiivsed mõjud sookooslusele ja –liikidele. Sajandeid...

Soo on olnud pelgupaik, kuhu mindi sõdade, haiguste või teiste inimeste eest pakku Sood ja rabad on olnud vanade eestlaste igapäevase elu osa, saades sellega lahutamatuks osaks ka kultuurist. Soo on olnud pelgupaik, kuhu mindi sõdade, haiguste või teiste inimeste eest pakku – seda rolli täitsid sood Teise maailmasõja ajal, kui sinna peitusid metsavennad. Alati on soost saanud marju, turvast, heina...

Turvast kaevandatakse praegu Eestis ligikaudu 184 ruutkilomeetril Eesti turbaalade pindala on Euroopas kolmandal kohal pärast Soomet ja Rootsit. Eestis on ligi 22% riigist kaetud turbaaladega ning enamikul nendest aladest on turbakihtide paksus suurem kui 30 cm. Maapõueseaduses jaotatakse maavarad (ka turvas) kasutamisvõimalikkuse alusel aktiivseks ja passiivseks varuks. Turbavaru on passiivne...

Artiklid Eesti on kümne tuhande soo maa (Eesti Loodus 8/2016, lk 44-49) Et jääksood looduses meid meenutama ei jääks (Eesti Loodus 8/2016, lk 22-27) Kui palju on Eestis soid (Eesti Loodus 1/2006) Kes kaovad Eesti soodest? (Bioneer.ee, 28.04.2017) Tiny Country Cuts Carbon Emissions by Planting Bogs (National Geographic 8/2017) Looduskaitsjad remondivad rikutud soid (Põhjarannik, 26.01.2017)...

Keskkonnaportaal - metsanduse valdkond Metsaregister - metsaressursi arvestuse riiklik register Kliimaministeerium - metsandus Metsanduse arengukava 2021-2030 Keskkonnaamet - metsanduse valdkond Riigimetsa Majandamise Keskus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus - metsanduslikud infomaterjalid Eesti Erametsaliit - kasulik infomaterjal Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Eesti Maaülikooli Metsanduse ja...

Pärandkoosluste säilitamine on meie looduskaitse üks olulisemaid vastutusvaldkondi Kuna pärandniidud on tekkinud inimese kaasabil, on neil ka suur kultuurilooline ning esteetiline väärtus. Kui inimene neid kooslusi enam ei hoolda, kasvavad nad kinni. Niitudel võtavad võimust kadakad, pilliroog, puud või võsa ning kogu suur elurikkus kaob. Alates 2001. aastast on riik toetanud erinevate...