Transpordisektori kasvuhoonegaaside (KHG) heide hõlmab kõiki riigisiseseid transpordiliike: riigisisene lennundus, maanteetransport, raudteetransport, riigisisene laevandus, mobiilsed külmutus- ja kliimaseadmed (F-gaasid), muu transport. Mõõdik ei hõlma elektriautode energia tarbimist, mis arvestatakse elektritootmise kategoorias. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO₂-ekv). Siin on visualiseeritud Eesti poliitikakujundamise heitkoguste vaade, mis lepiti kokku Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu arutelude käigus ning erineb rahvusvahelisest KHG aruandluse jaotusest. 

Mõõdik kirjeldab Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ) määratletud üleeuroopaliselt ohustatud ja haruldaste elupaigatüübid, mille säilimise ja soodsa seisundi peavad liikmesriigid tagama (Natura 2000 alad). Natura 2000 on maailma suurim kaitsealade koordineeritud võrgustik. Liikmesriigid esitavad aruande liikide ja elupaikade seisundi kohta iga kuue aasta järel. Eesti on esitanud neli aruannet; viimane hõlmas perioodi 2019–2024 ning käsitles 60 elupaigatüübi seisundit.

*Antud mõõdikule ei kohaldu suuna hindamise metoodika. "Vale suund" määrati viimase hindamisperioodi suuna alusel.

*Viimase hindamisperioodi Euroopa Liidu andmed ei ole veel avaldatud.

LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris hinnatakse aasta jooksul toimunud süsinikuvaru muutust elus biomassis, surnud orgaanilises aines, muldades ja puittoodetes: süsinikuvaru suurenemine näitab CO₂ sidumist, samas kui varu vähenemine teisendatakse CO₂ heiteks. Lisaks hinnatakse aiandusturba kasutamisest tulenevat CO₂ heidet, CH₄ ja N₂O heitkoguseid turvasmuldade kuivendamisest ja põlengutest ning N₂O heidet lämmastiku mineraliseerumisest ja leostumisest. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO₂-ekv). Siin on visualiseeritud Eesti poliitikakujundamise vaade.

Temperatuurimuutus on arvutatud viimase ja esimese normperioodi vahena (6,4 °C−4,9 °C). Temperatuurinormiks loetakse 30 aasta pikkuse normperioodi keskmist temperatuuri. Eestis on kasutusel neli temperatuuri normperioodi: 1901-1930, 1931-1960, 1961-1990, 1991-2020. 

Mõõdik kirjeldab Eesti maismaaökosüsteemide ökoloogilist seisundit nelja peamise ökosüsteemitüübi (soo, mets, põld, niit) lõikes. ELME metoodikal põhinevalt kaardistatakse ökosüsteemid ülepinnaliselt, hõlmates kogu maismaa pindala. Mõõdik arvestab nii kõrge kui ka madalama elurikkusega alasid ning annab tervikliku ülevaate maismaaökosüsteemide seisundist Eestis.

Nullheitega sõiduautode osakaal näitab, kui suur osa uutest registreeritud sõiduautodest on sellised, mis sõidu ajal ei tekita heitmeid. Mõõdik kirjeldab elektri-, pistikhübriid-  ja vesiniksõidukite levikut ning annab ülevaate transpordi liikumisest puhtamate lahenduste suunas.

Eestis registreeritud sõiduautode keskmine süsihappegaasi heide näitab, kui palju CO₂-heidet tekitab üks keskmine Eestis arvel olev sõiduauto ühe kilomeetri läbimisel. Mõõdik kirjeldab sõiduautode tehnoloogilist heidet ning selle väärtus võib langeda ka siis, kui autode arv kasvab ja/või läbitud kilomeetrid suurenevad.

Aegrealt on välja jäetud 2013–2016. aasta andmed, kuna need põhinevad NEDC mõõtmismetoodikal ega ole otseselt võrreldavad alates 2017. aastast kasutusele võetud WLTP metoodikaga. Suuna ja trendi hinnang põhineb metoodiliselt võrreldavatel andmetel.

Mõõdik kirjeldab eriti peente osakeste (PM_2,5) aastakeskmiste kontsentratsioonide mediaanväärtust, mis on arvutatud riigi õhukvaliteedi seirejaamade andmete põhjal. 

Üleujutusohuga riskipiirkonnad on alad, kus üleujutused on varem korduvalt toimunud või kus tulevikus võib olla üleujutusest märkimisväärne kahju. Nende määramisel kasutati infot varasematest üleujutustest, hinnati võimalikke tagajärgi ja arvestati seniseid otsuseid. Riskipiirkondade teadmine on oluline, et planeerida õiged ennetus- ja maandamistegevused ning vähendada kahjusid.

Pinnavesi hõlmab kogu maapinnal seisvat või voolavat maismaavett ning ranniku- ja territoriaalmerd. Eesti pinnaveekogud on jaotatud 744-ks eristuvaks veekogumiks – 635 vooluveekogumit (jõed, ojad, kraavid, kanalid), 93 seisuveekogumit (looduslikud ja tehisjärved) ning 16 rannikuveekogumit. Pinnaveekogumite koondseisund määratakse ökoloogilise seisundi (näiteks kalastik, suurtaimed, suurselgrootud) ja keemilise seisundi (näiteks raskmetallid ja pestitsiidid) alusel, arvestades halvemat tulemust.