Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju tarbitakse hoones energiat nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja elektriseadmete kasutamiseks. Ühtlasi aitab märgis teha teadliku valiku säästlikuma kodu kasuks, sest mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass, seda väiksemad on elektri- ja soojusenergia arved. 
Graafikul on esitatud välja antud energiamärgiste jaotus hoonete ehitusaasta järgi. Tulbal kursorit hoides kuvatakse vähemalt C-energiatõhususklassiga (A+B+C) hoonete osakaal. 

Elamute ja mitteelamute energiatarve kajastab hoonete lõppenergia tarbimist aastas (TWh), hõlmates kodumajapidamiste ning teenindus- ja avaliku sektori hoonete energiakasutust.

Organisatsiooni keskkonnajalajälg on läbi tegevuse ja ressursikasutuse kaasnev koormus keskkonnale. Kasutatava ressursi või organisatsiooni tegevuse mõju hinnatakse läbi asjakohaste mõõdikute ja indikaatorite. Organisatsiooni mõju keskkonnale võib olla nii otsene kui ka kaudne. Ministeeriumide kasvuhoonegaaside (KHG) heide hõlmab riigikantseleid ja ministeeriume, kes hindasid 2024. aastal oma keskkonna- ja kasvuhoonegaaside jalajälge ühtse metoodika alusel, kasutades 2023. aasta andmeid. Hindamise ja analüüsi tulemusena koondati ettepanekud ja tegevuskava riigiasutuste jalajälje vähendamiseks.

Keskkonnajuhtimissüsteemidega kaetud ettevõtete arv annab mõõdikuna ülevaate sellest, kui laialdaselt rakendavad ettevõtted Eestis ISO 14001 ja EMAS keskkonnajuhtimissüsteeme. Keskkonnajuhtimissüsteem kujutab endast organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju hindamist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist.

Mahepõllumajandustoodangu osakaal näitab, kui suur osa põllumajanduse kogutoodangust pärineb mahetootmisest. Mõõdik arvutatakse mahepõllumajandustoodangu mahu suhtena kogu põllumajandustoodangu mahusse ning esitatakse protsendina (%). Mahetootmine hõlmab endas mahepõllumajandusliku taimekasvatust (sh seenekasvatus ja katmikkultuurid), korjet mitteharitavalt alalt, loomakasvatust, mesindust, külviseemne ja paljundusmaterjali tootmist, merevetikate ja vesiviljelusloomade tootmist. Kasvatatud saaduseid võib kasutada toiduks, söödaks ja külviseemneks.

Rohealade kättesaadavus kajastab nende elanike osakaalu, kelle elukoha vahetus läheduses paikneb avalikult kasutatav roheala – rohumaad, metsad, rabad ja muud rohealad (kalmistud, pargid, põõsastikud), mis ei ole eraomandis ja mille pindala on vähemalt 0,5 ha. Mõõdetakse inimeste osatähtsusega, kellel on tiheasustustega aladel väga hea ligipääs avalikele rohealadele. Väga hea ligipääs  tähendab, et avalik roheala paikneb kuni 200 m kaugusel elukohast.

Elukeskkonnaga rahuolu uuringu eesmärk oli välja selgitada Eesti elanike rahuolu kohalike omavalitsuste avalike teenuste ja elukeskkonnaga. Uuring on sama metoodikaga läbi viidud kahel korral (2022 ja 2024). Valim moodustati rahvastikuregistrist vähemalt 16-aastastest elanikest juhuvalikuga, küsitlusele vastas 9713 inimest. Tulemused on sisendiks omavalitsustele ja riigiasutustele regionaalpoliitika planeerimisel ning seniste tegevuste tulemuslikkuse hindamisel, et avalikud teenused oleksid kvaliteetselt kättesaadavad kõikjal Eestis. Põhjalik ülevaade on leitav veebilehelt minuomavalitsus.ee.

*Antud mõõdikule ei kohaldu suuna hindamise metoodika. "Vale suund" määrati, sest teise uuringu tulemus oli võrreldes esimesega madalam.

Mahepõllumajandusmaa osakaal näitab, kui suur osa riigi kogu põllumajandusmaast on mahekasutuses. Mõõdik arvutatakse mahepõllumajandusmaa pindala suhtena kogu põllumajandusmaa pindalasse ning esitatakse protsendina (%). Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on tootmisviis, kus pööratakse suurt tähelepanu keskkonnahoiule ja ökoloogilisele tasakaalule.