Ookeanide järel on muld suuruselt järgmine süsiniku talletaja meie planeedil Muld on üks suuremaid bioloogilise mitmekesisuse reservuaare: selles elutseb hinnanguliselt veerand maakera elustikust [1] . Mullal on oluline roll kliimamuutuste, üleujutuste, maalihete ja põua reguleerijana [2] . Ookeanide järel on muld suuruselt järgmine süsiniku talletaja meie planeedil: selles paikneb 75% maismaa...

Umbes veerand kogu maailma bioloogilisest mitmekesisusest asub mullas Muld koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast. Mulla orgaaniline osa koosneb eluorganismidest ja erinevas lagunemisstaadiumis olevatest orgaanilistest jäänustest. Arvatakse, et praeguseks on teada ja kirjeldatud ainult 1% mullaorganismidest. Umbes veerand kogu maailma bioloogilisest mitmekesisusest asub mullas [1] . Mulla...

Alates 2006. aastast saab Natura 2000 aladele jäävatele põllumajandusmaadele taotleda Eesti Maaelu arengukava raames makstavat toetust Toetuse eesmärk on maaomanikule osaliselt kompenseerida looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäänud tulu. Toetuse määr on 27 eurot hektari kohta aastas [1] . Toetus lisandub teistele pindalapõhistele põllumajandustoetustele. Toetuse taotleja peab lisaks...

Toetust võib taotleda erametsaomanik, kelle metsaala on vähemalt 0,3 ha suurune ja kantud toetusõigusliku metsaalana EELISesse Natura 2000 aladel, aga ka väljaspool neid asuvate sihtkaitsevööndite erametsaomanikele makstakse maaelu arengukava (MAK) alusel looduskaitseliste piirangute kompenseerimiseks hüvitist. Toetusega hüvitatakse erametsa omanikule looduskaitseliste piirangute tõttu metsast...

Poollooduslike koosluste taastamiseks saab taotleda loodushoiutoetust Poolloodusliku koosluse taastamise eesmärgiks on Eestile omase elustiku ja maastiku säilitamine. Toetatavad tegevused on pilliroo või võsa eemaldamine, puurinde liituvuse vähendamine, mätaste purustamine ning karjaaedade rajamine [1]. Toetust korraldab Keskkonnaamet ja seda makstakse keskkonnaministri määrusega kehtestatud...

Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse määrad sõltuvad elupaigatüübist ja selle majandamisviisist Poollooduslike koosluste ehk pärandniitude hooldamise toetuse eesmärk on suurendada hooldatavate alade pindala, parandada pärandkoosluste ja nendega seotud liikide seisundit, säilitada ja suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust [1] . Toetust saab taotleda kaitstaval loodusobjektil...

Kaitse-eeskiri on Vabariigi Valitsuse või kliimaministri poolt kinnitatud õigusakt, mis määratleb ala kaitsekorra. Kaitsekorralduskava või elupaiga ja liigi kaitse tegevuskava on looduskaitseliste tööde rakenduslik tegevusplaan Kaitstavate loodusobjektide kaitse korraldamine toimub peamiselt kahe dokumendi alusel, milleks on kaitse-eeskiri ning kaitsekorralduskava ja liigi või elupaiga tegevuskava...

Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala, või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse all kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Kohaliku omavalitsuse poolt kaitse alla võetud maa-alal kehtib vaid piiranguvööndi režiim. Seisuga 31.12.2022 on kohaliku...

Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida looduskaitseseaduse alusel kaitstakse Looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise otsuse jõustumisel moodustub selle ümber 50 meetri raadiuses piiranguvöönd, kui kaitse alla...

Püsielupaik on kaitstav ala, mis moodustatakse kaitsealuste liikide elupaikade ja kasvukohtade kaitseks Püsielupaik on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv Looduskaitseseaduse kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik, kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht, lõhe või jõesilmu kudemispaik, pruunkaru...