21.03.2023 lõppeb avalik elektrooniline enampakkumine riigivara võõrandamiseks Harju, Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakonnas.
Möödunud aastal deklareerisid ettevõtted Eestis kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu ja vee saastamise, vee erikasutusõiguse ja tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kokku ligikaudu 90 miljonit eurot, mis on ligi 7,6 miljonit eurot vähem kui aastal 2024. Kõige rohkem keskkonnatasu arvestati 2025. aastal Alutaguse vallale, Narva-Jõesuu linnale ja Saku vallale.
2025. aasta oli eriliselt soe. Päikesepaistelisi tunde oli normist veidi vähem. Sademeid oli aasta kokkuvõttes normist pisut enam.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Enamik andmeid pärinevad ERA5 järelanalüüsi andmebaasist, mis põhineb miljarditel mõõtmisandmetel...
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Enamik andmeid pärinevad ERA5 järelanalüüsi andmebaasist, mis põhineb miljarditel mõõtmisandmetel...
Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse (C3S) kinnitusel on 2024. aasta globaalselt kõige soojem aasta mõõtmiste ajaloos ja esimene kalendriaasta, mil maakera keskmine temperatuur ületas rohkem kui 1,5 °C võrra tööstuseelset keskmist. Euroopa Komisjoni nimel pakub Copernicuse kliimamuutuste seire teenust Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), mille teadlased jälgivad kliima...
Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse (C3S) kinnitusel on 2024. aasta globaalselt kõige soojem aasta mõõtmiste ajaloos ja esimene kalendriaasta, mil maakera keskmine temperatuur ületas rohkem kui 1,5 °C võrra tööstuseelset keskmist. Euroopa Komisjoni nimel pakub Copernicuse kliimamuutuste seire teenust Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), mille teadlased jälgivad kliima...
2024. aastal võeti Eestis põhjavett kokku 558 245 m3/d, mida on 49 084 m3/d võrra vähem kui 2023. aastal. Eesti erinevatest kaevandustest ja karjääridest pumbati põhjavett koguses 426 941 m3/d, mis moodustab ca 79 % kogu riigi põhjaveevõtust.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu finantseerimisel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab korrapäraselt igakuiseid kliimaülevaateid, kus teavitatakse globaalse maapinnalähedase õhutemperatuuri, maailmamere temperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutuste kohta. Kõik tulemused koostatakse...