Suurem geneetiline varieeruvus võimaldab populatsioonil paremini kohaneda keskkonnas toimuvate muutustega Geneetiline mitmekesisus on pärilikkuseaine (geenide) mitmekesisus. Tavaliselt peetakse silmas liigisisesest või populatsiooni sisest geneetilisest mitmekesisust ehk genofondi. Geneetiline mitmekesisus on loodusele määrava tähtsusega. Suurem geneetiline varieeruvus võimaldab populatsioonil...

Metsade elurikkuse säilimine ehk võime toimida ja hüvesid pakkuda ka ootamatute muutuste kiuste eeldab ajaloolist järjepidevust ning ruumilise sidususe tagamist Eesti metsades elab ligikaudu 20 000 liiki taimi, loomi ja seeni [1] . Kõige rohkem on putukaid (hinnanguliselt ca 10 000), seeni on meil metsas 2000-2500 liiki ja ämblikulaadseid kuni 1000 liiki. Inimesele kõige nähtavamad metsaliigid on...

Kogu maailmas kahaneva elurikkuse üheks peapõhjuseks on maakasutuse muutus, sh ulatuslikult keskkonda kahjustavad põllumajandusviisid. Kuigi me ei taha seda endale tunnistada, on suurt saaki ülimaks seadvad majandamisvõtted kõvasti laastanud ka Eesti maastikke, mulla- ja veekeskkonda ning elurikkust. Väärtuslikud, kuid haavatavad elurikkusesaarekesed põllumajandusmaastikus Ka tavalised...

Maastiku mitmekesisus ja liigirikkus ei ole üksnes väärtus iseeneses, vaid annab põllupidajale väga otsest majanduslikku kasu. Esmapilgul võiks arvata, et kui põldude vahele jätta loodusliku taimestiku ribad, siis ei avalda sealne elustik otsest mõju põllukultuurile. Siiski on paljude uuringutega selgeks tehtud, et see elustik liigub päris usinalt ümbruskonna looduslikest elupaikadest põldudele...

Süvenev mure maastike kvaliteedi pärast ja ebapiisavad maastikukorralduse meetmed tingisid selle, et 1994. aastal kiitis Euroopa kohalike ja regionaalsete omavalitsuste konverents heaks ettepaneku töötada välja maastikukonventsiooni eelnõu. Pärast pikki aastaid ettevalmistustööd võeti Euroopa maastikukonventsioon vastu 20. oktoobril 2000 Firenzes ja see jõustus neli aastat hiljem, kui...

Ökoduktid ja rohesillad kavandatakse kohtadesse, kus on suurem autode ja loomade kokkupõrgete oht või paikadesse, kus asuvad loomade liikumiskoridorid Rohetaristu ehk roheline infrastruktuur on looduslikke ja poollooduslikke alasid ja muid keskkonnaelemente ühendav strateegiliselt kavandatud ning ruumiliselt, funktsionaalselt ja ökoloogiliselt siduv võrgustik, mille eesmärgiks on looduse hüvede...

Juhul kui toormena kasutatakse kaldaroogu, heina või võõrliike, on biokütuste sektor sageli kasuks maastikele ja elurikkusele Transpordis kasutatakse suurel hulgal fossiilkütuseid, mille põletamine toob aga kaasa tõsiseid tervise- ja keskkonnaohte. Seetõttu on ülemaailmselt kehtestatud regulatsioonid, et vähendada nii fossiilkütuste osakaalu transpordisektoris kui nende keskkonnamõju [1]. Näiteks...

Transport annab 24% globaalsest kütuste põletamisega seotud CO 2 heitest. Rahvastiku kasv, kaupade ja energiakandjate tarbimise suurenemine ning urbaniseerumine loovad juurde täiendavat transpordivajadust. See aga omakorda nõuab maad, mis võetakse enamasti looduselt. Teed ja raudteed, aga ka laevaliinid takistavad loomade liikumist ja taimede levikut. Uut transpordikoridori tuleks seetõttu...

Suurte taristuprojektide elluviimisega – olgu selleks raudtee, kiirtee, merd ületava silla, sadama või tunneli ehitus – kaasneb paratamatult mõju keskkonnale Negatiivsete mõjude vältimiseks ja vähendamiseks viiakse ennetavalt läbi uuringuid, arutelusid ja mõjuhindamisi. Põhjalikult tehtuna ja erinevaid osapooli kaasates on need ajamahukad, kuid nende eesmärgiks on selgitada välja, kas projekti...