Eesti riiklikes õppekavades on aastast 2002 sees läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ 1913. aastal loodud Saaremaa Loodussõprade Seltsi asutaja Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov koostas koolidele üksikasjaliku ringkirja „Loodusetööde alalhoidmiseks“, milles kutsus hoidma loodusmälestisi sõnumiga „Armastagem ning kaitskem loodust!“. Pisut varem tegi sama Carl Robert Jakobson...

Rohke publik ja osalejad annavad võimaluse tõsta ürituse käigus osalejate ja pealtvaatajate keskkonnateadlikkust. Kuna harrastussport kogub iga aastaga populaarsust, kasvab ka surve loodusele. Uued võistlused ja kasvav tervisesportlaste hulk eeldab uusi toimumispaiku ning aina enam liigutakse selles osas loodusele lähemale. Ka spordiüritustel võivad olla negatiivsed mõjud elurikkusele [1] , eriti...

Kaitsealade säästva turismi tunnustused on Eestis saanud Lahemaa, Matsalu ja Soomaa rahvuspark EUROPARC Federation, tuntud ka kui Euroopa Kaitsealade Liit, loodi 1973. aastal ning selle eesmärkideks on edendada kaitsealade planeerimist ja korraldust, aidata kaasa uute kaitsealade tekkele ning tõsta teadlikkust kaitsealadest. Organisatsioonil on ligi 400 liiget Euroopa erinevate kaitsealade ja...

Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustiku funktsiooni täidab Loodusveeb Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni (BMK) riiklik kontaktasutus/isik on Kliimaministeerium/Liina Vaher, kelle ülesandeks on BMK rakendamise koordineerimine ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja kasutuse poliitika. Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustiku (BTV) riiklik kontaktasutus on Keskkonnaagentuur, kelle...

Eesti on esitanud viis üldaruannet konventsiooni nõuete täitmise kohta Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni artikkel 26 sätestab liikmesriikidele kohustuse anda Konventsiooni sekretariaadile aru konventsiooniga püstitatud eesmärkide täitmisest, kirjeldada tehtut ja selle tulemuslikkust. Eesti on esitanud Konventsiooni sekretariaadile viis üldaruannet konventsiooni nõuete täitmise kohta...

Kaitsekorralduskavade ja liigi tegevuskavadega nähakse ette tegevusi ja töid, et parandada ja/või säilitada kaitstavate loodusobjektide ja kaitsealuste liikide seisundit. Inventuuride, uuringute ja seirete kõrval võib osutuda vajalikuks erinevate praktiliste tegevuste elluviimine, nt kraavide ja teede sulgemine, võsa võtmine, poollooduslike koosluste taastamiseks freesimine, aedade ehitamine...

KIK on tegutsenud juba üle 20 aasta ning toetanud paljusid projekte. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetab Eesti looduskaitselisi tegevusi mitmel erineval viisil. Erinevatest meetmetest ja programmidest rahastatakse mitmeid tegevusi looduskaitse arengu kavandamiseks, kaitstavate loodusobjektide taastamiseks, hooldamiseks ja kaitse korraldamiseks ning looduskaitselise taristu arendamiseks...

Artiklid Matsalu ümbruse paerannad (Eesti Loodus 06-07/2014, lk 38-39) Looduskaitse ja geoturism pankrannikul (Eesti Loodus 02/2014, lk 22-23) Balti klindi võimsus avaldus Eesti põhjarannikul (Eesti Loodus jaan/2000) Kas meie pankrannik mahub maailmapärandisse? (Eesti Loodus 10/2006) Kopli ja Paljassaare poolsaar olid veel hiljaaegu saared (Eesti Loodus 10/2008) Kuidas on tekkinud Balti klint?...

Artiklid Analüüs: Läänemeri vajab paremat kaitset (ELF, 4.11.2016) Suur võit Läänemere keskkonnale: laevadelt reovee merre laskmine keelatakse (ELF, 26.04.2016) Laevateede parem planeerimine säästab keskkonda (Novaator.err.ee, 11.03.2014) Läänemeremaad pole mere päästmiseks piisavalt teinud (Novaator.err.ee, 24.07.2013) Läänemeri ja selle nõo lahendamata saladused (Eesti Loodus 7/2009) Läänemere...

Artiklid Eesti pinnaveekogude tulevik (Eesti Loodus 10/2007) Harju lavamaa tundlikud karstialad (Eesti Loodus 5/2008) Kui looklevad on Eesti jõed? (Eesti Loodus 6-7/2012) Kuidas elab Saadjärv (Eesti Loodus 7/2008) Kurtna järvestik – loodusväärtus inimmõju kütkeis (Eesti Loodus 4/2013, lk 22-27) Meie rannajärved, kiiresti muutuv loodusrikkus (Eesti Loodus 11/2012) Nähtamatu mitmekesisus...