Tänaste mageveevormide ränne Eesti vetesse algas ligikaudu 2500 aastat tagasi Läänemeri on geoloogilises mõttes väga noor veekogu. Läänemere teke on seotud jääaja lõpus aset leidnud kliima soojenemisega, mille tõttu siinset ala katnud ulatuslik jääkilp kiiresti sulas. Läänemeri sündis mandrijää sulaveest. Algul vabanes taanduvate jääliustike serva ees ala, kuhu kogunes sulavesi ja hakkasid tekkima...

Pärandkoosluste kadumise peapõhjus oli käsitsitöö hülgamine ja intensiivne põllumajandus Pärandniite ehk poollooduslike kooslusi nimetatakse ka pärandkooslusteks. Mõlemad nimetused viitavad tihedale seosele inimesega ja sellele, et me oleme need kooslused saanud pärandusena oma esivanematelt. Poollooduslikud kooslused on tekkinud inimese kaasabil, pikaajalise ja püsiva loodussõbraliku majandamise...

Pärandkoosluste säilitamine on meie looduskaitse üks olulisemaid vastutusvaldkondi Kuna pärandniidud on tekkinud inimese kaasabil, on neil ka suur kultuurilooline ning esteetiline väärtus. Kui inimene neid kooslusi enam ei hoolda, kasvavad nad kinni. Niitudel võtavad võimust kadakad, pilliroog, puud või võsa ning kogu suur elurikkus kaob. Alates 2001. aastast on riik toetanud erinevate...

Suur osa Eesti punasesse nimestikku kuuluvatest liikidest on seotud poollooduslike kooslustega Pärandniidud on erakordselt suure liigilise mitmekesisusega. Nad on oluliseks kasvupaigaks ligi 700 taimeliigile. Laelatu puisniidult on leitud 1 m 2 peal kasvamas 76 taimeliiki [1] – see on liigirikkuselt üks esimesi taimekooslusi kogu maailmas. Ka kuivadel ja õhukese mullakihiga loopealsetel esineb...

Metsade elurikkuse säilimine ehk võime toimida ja hüvesid pakkuda ka ootamatute muutuste kiuste eeldab ajaloolist järjepidevust ning ruumilise sidususe tagamist Eesti metsades elab ligikaudu 20 000 liiki taimi, loomi ja seeni [1] . Kõige rohkem on putukaid (hinnanguliselt ca 10 000), seeni on meil metsas 2000-2500 liiki ja ämblikulaadseid kuni 1000 liiki. Inimesele kõige nähtavamad metsaliigid on...

Soo on olnud pelgupaik, kuhu mindi sõdade, haiguste või teiste inimeste eest pakku Sood ja rabad on olnud vanade eestlaste igapäevase elu osa, saades sellega lahutamatuks osaks ka kultuurist. Soo on olnud pelgupaik, kuhu mindi sõdade, haiguste või teiste inimeste eest pakku – seda rolli täitsid sood Teise maailmasõja ajal, kui sinna peitusid metsavennad. Alati on soost saanud marju, turvast, heina...

Turvast kaevandatakse praegu Eestis ligikaudu 184 ruutkilomeetril Eesti turbaalade pindala on Euroopas kolmandal kohal pärast Soomet ja Rootsit. Eestis on ligi 22% riigist kaetud turbaaladega ning enamikul nendest aladest on turbakihtide paksus suurem kui 30 cm. Maapõueseaduses jaotatakse maavarad (ka turvas) kasutamisvõimalikkuse alusel aktiivseks ja passiivseks varuks. Turbavaru on passiivne...

Sulgedes soode kuivenduskraavid, saame taastada nende loodusliku veereziimi ja sookooslus hakkab tasahilju taastuma Kui looduslikus soos turvas ladestub, siis kuivendatud soodes on see protsess olulisel määral aeglustunud või lausa peatunud. See toob kaasa soo muutumise süsiniku sidujast süsiniku emiteerijaks (atmosfääri paiskajaks) ning negatiivsed mõjud sookooslusele ja –liikidele. Sajandeid...

Raske teekond võõrliikide tõrjel: hiid- ja Sosnovski karuputk Eestis? Süsteemne võõrliikide tõrje sai Eestis alguse kahest karuputkeliigist: hiid- ja Sosnoski karuputkest. Need on meile toodud peamiselt nõukogude ajal silotaimena, kuid on osutunud tülikateks nuhtlusliikideks, keda nüüdseks on tõrjutud juba üle kümne aasta. Hiid-karuputk ja Sosnovski karuputk on erakordselt võimsa kasvuga, nende...

Inimese kaasabil uutesse elupaikadesse tungivad võõrliigid on üleilmne probleem. Need tulnukad võivad oluliselt rikkuda kohaliku looduse tasakaalu, kahandada liigirikkust, mõjutada majandust ja ohustada ka inimeste tervist. Võõrliikideks nimetatakse liike, kes on levinud väljapoole oma looduslikku levikuala inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil. Samas ei peeta võõrliikideks kliimamuutuste tõttu...