Eesti peamiste maismaaökosüsteemide hindamine ja kaardistamine Aastatel 2019 –2020 viidi läbi nn ELME1 projekt ehk hinnati ja kaardistati üleriigiliselt Eesti peamiste maismaaökosüsteemide (mets, niit, soo, põllumajanduslikud ökosüsteemid) ulatus, seisund ning hüvede paiknemine ja hulk. ELME1 ülevaatega saab lähemalt tutvuda siin. Aastatel 2021 –2023 uuendati varasemad materjalid ning teostati...

Eesti maismaaökosüsteemide majandusliku väärtuse hindamine ja kaardistamine Keskkonnaagentuuri tellimusel kaardistasid Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli tippteadlased aastatel 2021–2023 Eesti nn ELME2 projekti (riigihange nr 235366 "Maismaaökosüsteemiteenuste üleriigiline rahaline hindamine, sh metoodika väljatöötamine (tellija Keskkonnaagentuur") raames peamiste maismaaökosüsteemide (metsad...

Milliste muutustega elurikkuses peame arvestama kliimamuutuste tagajärjel? Kliima soojenemist põhjustavad atmosfääri paistatud kasvuhoonegaasid (CO₂, CH₄, N₂O, F-gaasid) , mis tekitavad kasvuhooneefekti [1] . Need gaasid ei lase Maalt peegelduvat soojuskiirgust tagasi atmosfääri ja soojus peegeldatakse tagasi Maale [2] . Kliima soojenemisetõttu sagenevad ja pikenevad äärmuslikud ilmastikuolud...

Kuidas pehmendada kliimamuutuste mõju looduskeskkonnale? Kliimamuutused looduskeskkonnale avalduvad enamjaolt õhutemperatuuri ja sademete ekstreemsetes muutustes: sagenevad muutlikud ilmastikuolud nagu üleujutused, kõrged temperatuurid, põuad muudavad seniseid ökosüsteeme jäädavalt. Ellu jäävad rohkem kohastumisvõimelisemad liigid (näiteks šaakal ilmub ka Eestisse) ja kaovad need, kes kohaneda ei...

Koostamisel on uus Eesti imetajate levikuatlas, mille eesmärgiks on anda aktuaalne ülevaade kõikide looduses vabalt esinevate imetajaliikide leviku kohta Eestis. Seni kogutud andmeid on kasutatud ka uue Euroopa imetajate atlase koostamisel, mis peaks ilmuma aastal 2025 (esimene Euroopa imetajate levikuatlas ilmus aastal 1999). Kaardilukku kogutakse Eesti imetajaliikide leviku andmed alates 2000...

Mis on loodusvaatluste kampaaniad? Kuigi Loodusvaatluste andmebaasi saab sisestada andmeid aastaringselt, just siis kui parajasti loodusesse satud, ning vaadelda täpselt selliseid liike, mis Sulle enim huvi pakuvad, toimuvad vahel ka suunatud kampaaniad. Kampaaniaid korraldatakse selleks, et juhtida tähelepanu mõnele konkreetsele liigile, liigirühmale või hoopis piirkonnale. Näiteks vajavad vahel...

Loodusvaatluste nutirakendus on uuenenud! Loodusvaatluste nutirakendus on loodud kõigile loodusesõpradele, kes soovivad oma vaatlusi salvestada ning jagada. Rakendus võimaldab määrata asukohta, lisada vaatlusele foto-, heli- ja videofaile, luua oma vaatlusgruppe ning osaleda erinevates projektides. Kirja sobib panna kõigi liikide vaatlusi, vaadeldav liik ei pea olema haruldane ega kaitsealune...

Piirangud võivad küll tunduda arusaamatutena ja tekitada mõnikord tuska, kuid need aitavad kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja tõusule ning kokkuvõttes ümbritseva elukeskkonna paranemisele Piirangute loetelu on pikk. Väga üldiselt saab need jagada: piirangud liikumisele kaitsealadel ja kaitsealuste liikide püsielupaikades; piirangud kalapüügil, mille sisuks võivad olla reeglid...

Talvised kooparetked ohustavad talvituvaid nahkhiiri Nahkhiired veedavad talveunes peaaegu pool aastat, vältides niimoodi selle aastaaja karmust. Talveks peituvad nahkhiired maa-alustesse ruumidesse, Eestis näiteks keldritesse, kaevandustesse, koobastesse, vanadesse sõjaväetunnelitesse ja varjenditesse. Talvituspaikade valikul on peamine kriteerium temperatuur, mis ei tohi langeda alla nulli...

Looduses olevate tähistatud radade eesmärgiks on tutvustada loodusväärtusi nii kaitsealadel kui väljaspool kaitsealasid Sõnade „matkarada“ ja „loodusrada“ tähenduse, erinevuste ja sarnasuste kohta selgitus puudub. Ju pole selleks siis vajadust olnud. Eesti Matkaliidu „Matkaseletussõnastik“ kirjutab, et matkarada on „looduses märgistatud või kaardile kantud ja täiendava informatsiooniga varustatud...