Artiklid: Šaakal, uustulnuk Põhja-Euroopas (Eesti Loodus 3/2020) Kuidas läheb meie metsa suurimatel kiskjatel? (Eest Loodus 10/2019) Meie suurulukite sõra- ja käpakäigust (Maaelu.postimees.ee, 04.01.2018) Värske pilt ulukiasurkondadest (Eesti Mets 3/2008) Lingid: "Jahiseadus" "Jahieeskiri" Käitumisjuhised metsloomadega kohtumisel Ulukite arvukus ja küttimine Ulukiasurkondade seisund -...

Liigse püügisurve vältimine on kalanduse reguleerimise olulisim ülesanne Kalanduse strateegiline eesmärk on tagada kalapopulatsioonide hea seisund ja kalaliikide mitmekesisus. Oluline on vältida kalapüügiga kaasnevat negatiivset mõju ökosüsteemile, näiteks mitte püüda alamõõdulisi isendeid. Tähtis on jälgida, et ei kahjustataks kalade elupaiku ega häiritaks kudemisrahu. Lisaks, kuna paljud kalad...

Vesiviljelus on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid maailmas, mille toodang annab hinnanguliselt poole kalaga tarbitavast proteeinist Umbes 15,7% maailmas tarbitavast loomsest proteiinist tuleb kalast. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul annab sellest protsendist poole vesiviljelus ning prognoositakse, et 2030. aasta lõpuks on see osakaal juba 65%. [1] Rahvastiku kasvu...

Piirangud on vajalikud, et tagada kalade ohutu ränne koelmualadele, kudeaegne rahu, alamõõduliste kalade kaitse ja säästa ohustatud liike Püügipiiranguid kehtestatakse selleks, et tagada kalavarudele hea seisund ning võimalikult head tingimused kudemiseks ehk järgmise põlvkonna moodustamiseks. Seega kehtestatakse piirangud selleks, et mitte häirida kudevaid ja alamõõdulisi kalu ja säästa ohustatud...

Intensiivpõllumajanduses kasutatavate meetodite tõttu on maailm viimase neljakümne aastaga kaotanud erosiooni tõttu kolmandiku mullast Tänapäeva suurtootlik põllumajandus on intensiivne ja keskkonnavaenulikum kui traditsiooniline ja ekstensiivne põllumajandus. Intensiivse põllumajanduse puhul kasutatakse rohkem kunstväetisi, umbrohu- ja putukamürke, põllumassiivid on enamasti suured ning nende...

Euroopa põllumajandusmeetmed peavad saama koos- kõlla keskkonna- ja kliimapoliitikaga Põllumajandustoetusi makstakse Euroopa Liidu (EL-i) Ühtse Põllumajanduspoliitika (ÜPP) alusel. ÜPP-l on kaks nn sammast – otsetoetused ja turukorralduse meetmed ning maaelu arengu poliitika. Kui otsetoetused tulevad EL-ilt, siis maaelu arengutoetusi makstakse veel 2022 aastal maaelu arengukava (MAK) alusel nii...

Meie toidulaua mitmekesisus sõltub suuresti tolmeldajate olemasolust Tolmeldajad on putukad või muud loomad, kes kandes õietolmu tolmukatelt emakasuudmele tolmeldavad taime ja võimaldavad nii taimedel vilja kanda. Tolmeldajad on mesilased, kimalased, liblikad, kärbsed ja mardikad, aga ka linnud, närilised ning nahkhiired. Hinnanguliselt on maailmas üle 20 000 liigi erinevaid tolmeldajaid [1]...

Artiklid: Mahepõllumajandus kui elurikkuse soodustaja (Mahepõllumajandusleht, 1/2015) Põllumajanduspoliitika ei suuda pidurdada elurikkuse hüvede kadu (ERR Novaator, 20.10.2016) Looduslik elurikkus põllumajandusmaastikes: kestliku toidutootmise tähtis komponent. (Aveliina Helm, Riigikogu toimetised nr 45) Lingid: "Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord...

Kuidas mõjutavad põllumajanduse keskkonnameetmed kimalaste arvukust? Rahva seas kutsutakse kimalasi (perekond Bombus ) maa- või metsmesilasteks, ka kumalasteks. Need putukad on hädavajalik lüli selleks, et elukeskkond ja majandus, sh põllumajandus, toimiks tavapäraselt. Vaatleme, millist kasu on toonud keskkonnameetmed, mis muu hulgas peaksid aitama säästa tolmeldajaid. Kimalased kuuluvad...

Aina enam räägitakse elurikkust säästvast turismist Maailmas pööratakse üha rohkem tähelepanu teadlike valikute tegemisele loodusressursside ja keskkonna säästmiseks. See puudutab ka turismindust ning siia kuuluvad nii vee kui ka energia säästmine ja mõistlik kasutamine, prügi ja jäätmete tekke vähendamine ning nende sorteerimine, kohalike toodete tarbimine, loodussõbralike materjalide eelistamine...