Eesti liikide nimekirja lisandub pidevalt uusi liike Eestisse levib järjest juurde loomulikul teel oma levikuala laiendavad liike. Seda kiirendab ülemaailmne kliimamuutus, mis mõjutab liikide levikut, arvukust ja omadusi kogu maailmas ja loob soodsad tingimused ka neile liikidele, kes seni Eestis hakkama ei ole saanud. 21. sajandi esimesel kümnendil nihkusid liikide areaalid keskmiselt 19,9 km...

Eestis leidub 60 loodusdirektiivi elupaigatüüpi, mille kaitse ja säilimise Eesti territooriumil peame tagama Natura 2000 üle-euroopaline kaitsealade võrgustik loodi Euroopa Liidu (EL-i) linnudirektiivi ning loodusdirektiivi alusel. Loodusdirektiivi I lisas on loetletud kaitset vajavad looduslikud elupaigatüübid. Erinevates paikades esinevad, kuid sarnastele elupaigatüübi tunnustele vastavad alad...

Mullaerosioon põhjustab maailmas igal aastal 25-40 miljardi tonni mulla kadumise Hinnanguliselt hävineb Euroopas iga päev kolm ruutkilomeetrit mulda [ 1]. Linnastumise ja teedeehituse tõttu on Euroopas ligikaudu 200 000 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ehk Suurbritannia ulatuses mulda kaotanud jäädavalt oma funktsiooni. Metsade raiest ja maapinna seisundi halvenemisest tulenev ülemaailmne...

Ookeanide järel on muld suuruselt järgmine süsiniku talletaja meie planeedil Muld on üks suuremaid bioloogilise mitmekesisuse reservuaare: selles elutseb hinnanguliselt veerand maakera elustikust [1] . Mullal on oluline roll kliimamuutuste, üleujutuste, maalihete ja põua reguleerijana [2] . Ookeanide järel on muld suuruselt järgmine süsiniku talletaja meie planeedil: selles paikneb 75% maismaa...

Umbes veerand kogu maailma bioloogilisest mitmekesisusest asub mullas Muld koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast. Mulla orgaaniline osa koosneb eluorganismidest ja erinevas lagunemisstaadiumis olevatest orgaanilistest jäänustest. Arvatakse, et praeguseks on teada ja kirjeldatud ainult 1% mullaorganismidest. Umbes veerand kogu maailma bioloogilisest mitmekesisusest asub mullas [1] . Mulla...

Alates 2006. aastast saab Natura 2000 aladele jäävatele põllumajandusmaadele taotleda Eesti Maaelu arengukava raames makstavat toetust Toetuse eesmärk on maaomanikule osaliselt kompenseerida looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäänud tulu. Toetuse määr on 27 eurot hektari kohta aastas [1] . Toetus lisandub teistele pindalapõhistele põllumajandustoetustele. Toetuse taotleja peab lisaks...

Toetust võib taotleda erametsaomanik, kelle metsaala on vähemalt 0,3 ha suurune ja kantud toetusõigusliku metsaalana EELISesse Natura 2000 aladel, aga ka väljaspool neid asuvate sihtkaitsevööndite erametsaomanikele makstakse maaelu arengukava (MAK) alusel looduskaitseliste piirangute kompenseerimiseks hüvitist. Toetusega hüvitatakse erametsa omanikule looduskaitseliste piirangute tõttu metsast...

Poollooduslike koosluste taastamiseks saab taotleda loodushoiutoetust Poolloodusliku koosluse taastamise eesmärgiks on Eestile omase elustiku ja maastiku säilitamine. Toetatavad tegevused on pilliroo või võsa eemaldamine, puurinde liituvuse vähendamine, mätaste purustamine ning karjaaedade rajamine [1]. Toetust korraldab Keskkonnaamet ja seda makstakse keskkonnaministri määrusega kehtestatud...

Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse määrad sõltuvad elupaigatüübist ja selle majandamisviisist Poollooduslike koosluste ehk pärandniitude hooldamise toetuse eesmärk on suurendada hooldatavate alade pindala, parandada pärandkoosluste ja nendega seotud liikide seisundit, säilitada ja suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust [1] . Toetust saab taotleda kaitstaval loodusobjektil...

Kaitse-eeskiri on Vabariigi Valitsuse või kliimaministri poolt kinnitatud õigusakt, mis määratleb ala kaitsekorra. Kaitsekorralduskava või elupaiga ja liigi kaitse tegevuskava on looduskaitseliste tööde rakenduslik tegevusplaan Kaitstavate loodusobjektide kaitse korraldamine toimub peamiselt kahe dokumendi alusel, milleks on kaitse-eeskiri ning kaitsekorralduskava ja liigi või elupaiga tegevuskava...