2023. aastal võeti Eestis põhjavett kokku 607 777 m3/d, mida on 41 380 m3/d võrra vähem kui 2022. aastal. Põhjaveevõtu vähenemine tuli põhiliselt kaevandustest ja karjääridest ärajuhitud põhjavee arvelt. Kokku juhiti põhjavett ära 479 269 m3/d, mis moodustab ca 79% kogu riigi põhjaveevõtust.

2023. aastal võeti Eestis põhjavett kokku 607 777 m3/d, mida on 41 380 m3/d võrra vähem kui 2022. aastal. Põhjaveevõtu vähenemine tuli põhiliselt kaevandustest ja karjääridest ärajuhitud põhjavee arvelt. Kokku juhiti põhjavett ära 479 269 m3/d, mis moodustab ca 79% kogu riigi põhjaveevõtust.

2022. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 22009 pilv-maa välku. See on 21% vähem kui perioodi 2005-2021 keskmine. Võrreldes viimase kolme aastaga oli 2022. aastal äikest ligi kolmandiku võrra vähem.

2022. aasta põhjaveebilansi aruandele tuginedes võib järeldada, et põhjavee tarbimine kõigis alamkategooriates (joogi- ja olmevesi, mineraalvesi, ärajuhitud põhjavesi) on võrreldes aastatagusega kerges tõusutrendis, jäädes üldjoontes siiski samasse suurusjärku. Ajaloo rekordtasemele on aga jõudnud mineraalvee ammutamine.

2022.aasta põhjaveebilansi aruandele tuginedes võib järeldada, et põhjavee tarbimine kõigis alamkategooriates on võrreldes aastatagusega kerges tõusutrendis, jäädes üldjoontes siiski samasse suurusjärku. Ajaloo rekordtasemele on aga jõudnud mineraalvee ammutamine.

2022. aasta põhjaveebilansi aruandele tuginedes võib järeldada, et põhjavee tarbimine kõigis alamkategooriates (joogi- ja olmevesi, mineraalvesi, ärajuhitud põhjavesi) on võrreldes aastatagusega kerges tõusutrendis, jäädes üldjoontes siiski samasse suurusjärku. Ajaloo rekordtasemele on aga jõudnud mineraalvee ammutamine.

2022. aasta põhjaveebilansi aruandele tuginedes võib järeldada, et põhjavee tarbimine kõigis alamkategooriates (joogi- ja olmevesi, mineraalvesi, ärajuhitud põhjavesi) on võrreldes aastatagusega kerges tõusutrendis, jäädes üldjoontes siiski samasse suurusjärku. Ajaloo rekordtasemele on aga jõudnud mineraalvee ammutamine.

2022. aastal paistis päikest Eesti keskmisena 2066,1 tundi (norm 1829,6 tundi). See on päikesepaiste rohkuse poolest 4. koht alates 1961. aastast. Kui pikaajalise keskmisena on kõige päikeselisem kuu juuli, siis juba kaheksandat aastat järjest on selleks juuni (335,4 tundi ehk 122 % normist).

Keskkonnaagentuuri iga-aastasest looduskaitse ülevaatest selgub, et Eesti maismaast on kaitse all 19,6% ja kaitsealune ala moodustab riigi kogupindalast 23%. Kokku oli 2022. aasta lõpuks Eesti looduse infosüsteemis (EELIS) 4 331 kaitstavat loodusobjekti kogupindalaga 1 617 438 ha. Võrreldes 2021. aastaga lisandus 212 objekti ja kaitsealune pindala kasvas 2 680 ha võrra.