Mitmel pool riigis on sademete hulk juba praeguseks ületanud kogu kuu keskmise normi ning mitmetes hüdromeetriajaamades on registreeritud tavapärasest märksa kõrgemad veetasemed.
Eesti põldudel ja metsades jälgitakse regulaarselt, mis toimub meie muldadega. Viimase ligi 20 aasta jooksul on uuritud mullaseire raames 30 põllumulla seireala üle Eesti – et teada saada, kui puhtad on meie mullad ja kas sinna on hakanud kogunema ohtlikke aineid.
Siseveekogude – jõgede ja järvede – seire eesmärk on hinnata veekogude ökoloogilist ja keemilist seisundit ning jälgida muutusi, mida põhjustavad nii inimtegevus kui looduslikud protsessid. Seire tulemused aitavad mõista vee kvaliteeti ja elustiku seisundit ning kujundada keskkonnakaitsemeetmeid.
Välisõhu kvaliteedi seire eesmärk on jälgida õhusaaste taset nii linnades kui ka looduslikel taustaaladel, et hinnata saasteainete mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Eestis toimuvad pidevad mõõtmised kuues linnaõhu- ja kolmes taustaseirejaamas.
Sademete seire eesmärk on jälgida õhu kaudu keskkonda jõudvate saasteainete koostist, kogust ja võimalikke mõjusid eri piirkondades üle Eesti. Seiret tehakse alates 1995. aastast enam kui kahekümnes jaamas ja alal, hõlmates nii tausta-, linna- kui ka metsaseire alasid.
Kompleksseire eesmärk on hinnata õhusaaste mõju looduslikele ökosüsteemidele. Seiret tehakse rahvusvahelise metoodika alusel alates 1994. aastast. Uuritakse nii ilmastikunäitajaid, sademete ja õhu keemiat, taimkatet, mullavett kui ka bioloogilisi protsesse ja metsakahjustusi.
Merekeskkonna seire eesmärk on hinnata Eesti merealade seisundit ning tagada veeorganismidele sobivad elutingimused. Seire abil jälgitakse vee ja elustiku kvaliteeti ning selgitatakse välja inimtegevuse mõju ulatus. Samuti kogutakse andmeid ohtlike ainete esinemise kohta, kasutades rahvusvaheliselt kokkulepitud hindamismeetodeid ja indikaatoreid.
Põhjavee seire eesmärk on hinnata põhjavee koguselist ja keemilist seisundit ning jälgida muutusi ajas, et ennetada reostust ja tagada joogivee kvaliteet.
Jaanipärg pole ainult piduehe, vaid osa eestlaste pikaajalisest pärimusest ning võimalus kogeda meie looduse mitmekesisust. Folklorist Reet Hiiemäe kirjutab, kuidas jaanipäevased taimepärjad peegeldavad pärandniitude liigirikkust ja taimetundmist.
Veeteenuse reformi strateegiline teekaart aastani 2035 annab suunised, kuidas korraldada veesektor lähiaastatel ümber nii, et vajalikud investeeringud oleks tagatud, teenuse kvaliteet säiliks ning veehind püsiks tarbija jaoks mõistlikuna. Reformi keskmes on veemajanduse struktuurne ümberkorraldus, mille eelduseks on enamike Eesti vee-ettevõtete ühinemine.