Keskkonnaamet tragib taas Peipsi järvel võrke
Täna alustab Keskkonnaamet Peipsil iga-aastast võrkude tragimist ehk järve vanadest võrkudest puhastamist. Töödega jätkatakse homme, 7. juunil, samuti 13.-14. juunil.
Täna alustab Keskkonnaamet Peipsil iga-aastast võrkude tragimist ehk järve vanadest võrkudest puhastamist. Töödega jätkatakse homme, 7. juunil, samuti 13.-14. juunil.
12.-14. juunil toimub Pärnumaal Ojako keskuses rahvusvaheline puisniidu teemaline konverents "Keeping wooded meadows - Nordic-Baltic practices", mille põhifookus on puisniitude taastamise kogemuste vahetamisel ja maaomanike ning hooldajate kaasamisel Põhja- ja Baltimaades.
Juuni keskpaigaks on Keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamist kontrollinud 1900 maaüksusel, keskendudes kontrollidega kaitsealadele ja kõige linnurikkamatele metsadele. Keskkonnakaitseinspektoritel on kahe kuu jooksul tulnud peatada 30 raiet, kaitsealadel aga raietegevust avastatud ei olegi.
Mai lõpus avastati, et Hiiumaal Õngu rabas on loodushoiutööde tegemise käigus raiutud puid, mille mahavõtmist tööde projekt ette ei näinud. Rikkumise ulatuse esialgsed hinnangud andsid aluse kriminaalmenetluse alustamiseks.
25. juunil teatas tähelepanelik inimene Keskkonnaametile, et vaatamata pesitsusrahule toimuvad Haanja looduspargis raietööd. Keskkonnaameti inspektorid peatasid seal raietegevuse samal päeval.
Jõevähi püük on lubatud vaid augustis ning üksnes kalastuskaardi alusel. Vähipüügiks vajalikke kalastuskaarte on võimalik aadressil kalaluba.ee soetada alates esmaspäevast, 3. juulist. Paberil saab kalastuskaarti taotleda Keskkonnaameti Tartu ja Kuressaare kontorites. Sel aastal saab Saaremaale või piirarvuga veekogule osta üks inimene ühe kalastuskaardi.
Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 96 isendit. See on ligikaudu 10% karude arvukusest ning lähedal aastasele juurdekasvule.
Looduskaitsekoerad võivad olla suureks abiks raskesti uuritavate liikide tegevusjälgede tuvastamiseks looduses. Keskkonnaamet korraldab koos partneritega praktilise seminari, mille käigus tutvustatakse lõhnakoerte kasutamise võimalusi liikide inventuuridel ja seiretööl.
Õhukvaliteedi piirnorme ei täideta Euroopas endiselt täiel määral ning eriti linnades on vaja täiendavaid meetmeid õhukvaliteedi parandamiseks, selgub täna avaldatud EEA (European Environment Agency) 2023. ja 2024. aasta õhukvaliteedi andmete analüüsist.
Ajalehe Postimees eestvedamisel on koostatud uuring „Eesti metsade alternatiivne hindamine“ (edaspidi MAH). Keskkonnaagentuuri blogis seletame lahti Keskkonnaagentuuri metsastatistika aluseid, kus toome välja olulisemad erinevused.