Eestis on kokku 328 jahipiirkonda. Neist 17 jahipiirkonnal jäi jahipiirkonna kasutusõiguse luba pikendamata ning neile on võimalik kasutusõiguse lubade taotlusi esitada.
Veebruar 2023: kuu tuleb üldjoontes pehme talvise ilmaga, mille sekka satub ka lühiajalisi külmalaineid. Kuu keskmine õhutemperatuur tuleb normist veidi kõrgem (norm -5,3..-1,4 °C). Sademeid on normi piires või pisut vähem (norm 29..49 mm).
2022. aastal registreeriti Eesti välgudetektorite võrgustikus 21% vähem äikest, kui oli perioodil 2005−2021 keskmiselt. Esimene pilv-maa välk registreeriti 6. aprillil Liivi lahel ja viimane 15. detsembril Pärnumaal.
Tiirikoja järvejaamal täitub 100 aastat esimestest ilmavaatlustest 1. veebruaril 2023. Ajalooürikutes on mainitud, et vaatlustega Peipsi ääres Tiirikojal on algust tehtud küll juba mõni aeg varem – oktoobris 1922, mil vaatlusi tehti II järgu jaama vaatlusprogrammi alusel. Ametlikuks algusajaks loetakse küll veidi hilisemat aega.
Kodanikuteaduse algatuse raames ootab Keskkonnaagentuur koostöös Eesti Terioloogia Seltsiga (ETS) huvilisi osalema vabatahtlikus seires ning edastama infot talvituvate nahkhiirte kohta. Vaatlusi oodatakse 1. veebruarist 5. märtsini. Oma leidudest saab teada anda Loodusvaatluste nutirakendusega. Kõikide vaatluste esitajate vahel loositakse välja auhind. Huvilistel on võimalus eelnevalt osaleda...
2022. aastal paistis päikest Eesti keskmisena 2066,1 tundi (norm 1829,6 tundi). See on päikesepaiste rohkuse poolest 4. koht alates 1961. aastast. Kui pikaajalise keskmisena on kõige päikeselisem kuu juuli, siis juba kaheksandat aastat järjest on selleks juuni (335,4 tundi ehk 122 % normist).
Plii on mürgine aine, mis saastab keskkonda ja mürgitab vett, kalu ja veelinde. Et hoida ära plii sattumist veekogudesse, on veelindude jahil juba 10 aastat kehtinud pliihaavlite kasutamise keeld. Alates 15. veebruarist ei tohi jahimehed märgaladel või veekogu läheduses pliimoona kasutada ega kaasas kanda ka siis, kui jahitakse metslinde või väikeulukeid.
2021. aastal kasvasid kasvuhoonegaaside heitkogused pea kõigis valdkondades, selgub äsja Euroopa Komisjonile esitatud aruandest.
RMK plaanib seemnevaru täiendada ligi 650 kilogrammi männiseemnetega. Kuusekäbid jäävad sel aastal aga korjamata, sest kahjurid on neid liialt rikkunud.
Möödunud pühade ajal toodi riigimetsast 8313 jõulukuuske, suur huvi oli jõulupuude vastu ka siinsetel ukrainlastel.