Keskkonnaamet lubab küttida juurdekasvu jagu karusid
Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 96 isendit. See on ligikaudu 10% karude arvukusest ning lähedal aastasele juurdekasvule.
Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 96 isendit. See on ligikaudu 10% karude arvukusest ning lähedal aastasele juurdekasvule.
Eesti rahvusparkide noori esindasid Hans Portsmuth Matsalust ja Mathew Trenholm Alutaguselt. Mentorina osales Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna spetsialist Kalle Kõllamaa.
Keskkonnaamet uuendas II kaitsekategooriasse kuuluva haruldase taimeliigi kuninga-kuuskjala kaitse tegevuskava, kus on välja toodud liigi peamised ohutegurid ja tegevused liigi kasvukohtade kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks.
Paljude meie veekogumite tervis ei ole hea ja need vajavad ravi. Kuidas nende seisundit parandada? Eelmisel sügisel valminud pikem terviseplaan on nagu retsept, mis iga veekogumi puhul annab ette ravijuhised. Terviseplaani alusel koostab Keskkonnaamet tegevuskava, mis sisaldab kontsentreeritumalt ravivõtteid, mida vastutavad osapooled läbi viima peavad.
Viimastel päevadel ja kuul on ilmunud mitmeid artikleid metsastatistika teemal. Olles mures võimaliku eksitava informatsiooni leviku pärast ning tasakaalustatuma arvamuse kujundamiseks soovime omalt poolt kommenteerida olulisemaid väiteid.
Säästmaks kuusikuid massilisest kahjust, mida tekitavad tüvekahjurid, on aeg alustada kahjuritõrjega, mille esimene faas on kuuse-kooreüraskile asustamiseks püünispuude paika sättimine.
Valminud on 2022. aasta hüdroloogiline aastaraamat, kus anname ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast, toome välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused ja valdkonna tähtsamad üritused.
Keskkonnaminister allkirjastas eile kanakulli 41 uue püsielupaiga kaitse alla võtmise. Ekspertide hinnangul on nüüd Eestis kaitse all üle 56 protsendi kanakulli pesapaikadest.
Avaldasime Keskkonnaportaalis 2022. aasta hüdroloogia valdkonna sündmusi kajastava videoloo ja Keskkonnaagentuuri blogis põhjalikuma postituse, kus toome välja möödunud aasta 10 kõige tähelepanuväärsemat hüdroloogilist tähelepanekut.
Ajalehe Postimees eestvedamisel on koostatud uuring „Eesti metsade alternatiivne hindamine“ (edaspidi MAH). Keskkonnaagentuuri blogis seletame lahti Keskkonnaagentuuri metsastatistika aluseid, kus toome välja olulisemad erinevused.