Õige pea muutuvad enamikus kohalikes omavalitsustes jäätmeveo tingimused. Paljude inimeste jaoks tähendab see võimalust kodus biojäätmeid konteinerisse koguda.

Eesti ja Soome vaheline looduskaitsealane koostöö on kestnud üle 30 aasta. See ehitatud sild on võimaldanud hoida regulaarset kontakti mõlemas riigis looduskaitse eest seisvate ametitega. Korraldatud on sadu ühiseid töötubasid ja praktilisi harjutusi alates kaitsealuste liikide ja elupaikade…

Keskkonnaministeerium koostab koostöös partnerite ja huvigruppidega keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD, mis ühendab eri valdkondade keskkonnaeesmärgid. Täna, 17. juunil, asub juhtkomisjon arutama, milliseid praktilisi samme astuda aastani 2030, et meie keskkond oleks puhtam ja elurikkam.

Genfis lõppes kaks nädalat kestnud Baseli, Rotterdami ja Stockholmi konventsioonide ühiskohtumine. Eesti juhtimisel lepiti kokku e-jäätmete riikidevahelise veo tingimustes.

Tänasest kuni reedeni toimub Lissabonis ÜRO algatusel maailmamere konverents. Konverentsiga soovitakse survestada maailma riike astuma otsustavaid samme mere seisundi parandamiseks.

Euroopa Liidu keskkonnaministrid arutavad homme Luksemburgis, kuidas minna edasi kliima- ja energiapaketiga „Eesmärk 55“. Eestile oluliste sõlmküsimustena on läbirääkimisel näiteks kasvuhoonegaasidega lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ülevaatamine, kliimameetmete sotsiaalfondi…

Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaministrid leppisid täna varastel hommikutundidel Luksemburgis kokku "Eesmärk 55" paketi üldised lähenemviisid viie kliima õigusakti osas, mis puudutavad ELi heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi uuendamist, jõupingutuste jagamist liikmesriikide vahel,…

Esmaspäevast reedeni Lissabonis toimuval ÜRO maailmamere konverentsil nimetati Keskkonnaministeeriumi asekantsler Antti Tooming konverentsi asepresidendiks. Eile juhtis Tooming plenaaristungit ja äsja pidas samal istungil Eesti riigi nimel kõne.

Homsel heinamaarjapäeval tähistatakse mitmete matkadega pärandkoosluste päeva. Eesti looduse ühed elurikkaimad kooslused – pärandniidud – vajavad jätkuvat tähelepanu ja hoolt, sest nende elupaikade unikaalsuse hoidmine on saavutatav vaid inimese ja looduse koostöös.

Tänu Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemist rahastatavate moderniseerimisfondi ja innovatsioonifondi muudatustele ning sotsiaalse kliimafondi loomisele on Eestisse kliimaneutraalsusele ülemineku rahastamiseks oodata sadu miljoneid eurosid lisaraha.