Keskkonnaameti korraldatud tragimistel eemaldati Peipsi järve 207 asukohast kokku 588 nakkevõrku. Enamik eemaldatud nakkevõrkudest olid niinimetatud hiina võrgud.

Alates tänasest, 13. juunist saab Keskkonnaagentuuri veebilehelt ilmateenistus.ee radarite vahelehelt vaadata lisaks mõõdetud andmetele ka radariandmetel põhinevat sademete lühiennustust.

Ringmajanduse poole liikumine on ülioluline, et kaitsta loodust, vähendada saastet ja saavutada Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Euroopa Keskkonnaagentuuri (European Environment Agency, EEA) eile avaldatud infoleht rõhutab, et jäätmetekke vältimiseks tehtavate jõupingutuste kõrval on ka ringmajandusel tooraine hankimise protsessis märkimisväärne loodusliku mitmekesisuse kaitsmise ja...

Keskkonnaagentuur avaldas Keskkonnaportaalis 2022. aasta põllumuldade seire tulemusi kajastava videoloo ja Keskkonnaagentuuri blogis põhjalikuma postituse, kus toome välja möödunud aasta 10 kõige tähelepanuväärsemat tulemust põllumuldade seirest.

Eesti metsavarude värsked andmed näitavad, et Eestis on metsa üle poole riigi pindalast ning kaitsealuste metsade osakaal on kasvanud 31% protsendini. 2022. aasta raiemahu eksperdihinnang on 11,4 miljonit m3, püsides riigimetsas eelmise aasta tasemel.

Sel kevadel on taas mitmel pool Eestis märgatud lehtedest hõredaks, kohati suisa paljaks söödud võradega arukaski ja tammepuid. Sedapuhku on kaskedel süüdlastena tuvastatud roheka keha ja tumenenud peaga metsa-külmavaksiku ( Operophtera fagata) röövikud.

Muutliku meelega kuu keskmine õhutemperatuur kujuneb normilähedaseks (norm 13,5…15,9 °C). Sademeid on normist veidi vähem (norm 47..88 mm).

Keskkonnaportaali kaardirakendusse on lisatud uus kaardikiht, mis annab ülevaate asulates veeteenust osutavatest ettevõtetest ja nende teeninduspiirkondadest.

Keskkonnaagentuur koostöös erinevate partneritega jälgib ja mõõdab keskkonnaparameetreid ja ilmanäitajaid maapõuest kuni atmosfääri kõrgemate kihtideni. Riikliku keskkonnaseire programmi 2022. aasta seiretulemuste kokkuvõte annab ülevaate möödunud aasta seiretööde tulemustest.

Eelnevate aastatega võrreldes suurenes kütitud punahirvede, metssigade, huntide, mäkrade ja kormoranide arv. Senisest vähem kütiti aga metskitsi, põtru, rebaseid ja kopraid. Kokku kütiti möödunud hooajal 66 674 jahiulukit, mis on üle 7 600 isendi võrra vähem kui eelneval jahihooajal.