Kliimaministeerium, Eesti Nooreühenduste Liit ja Noorte Keskkonnanõukogu otsivad julget ja teotahtelist 18–30-aastast noort, kes esindaks järgmisel ÜRO kliimakonverentsil Eesti noori.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida rakendab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Lisaks sisaldab käesolev ülevaade põhjapoolkera suve (juuni, juuli ja august) olulisemaid...
Eesti Rahvuskultuuri Fond (ERKF) võtab kuni 15. oktoobrini vastu taotlusi stipendiumideks ja kultuuriprojektide finantseerimiseks.
Kliima on alati olnud muutuses. Küsimus on – kas ja kuidas suudame me muutusi ennustada ning kuidas oleme nendeks valmis?
2022. aastal registreeriti Eesti välgudetektorite võrgustikus 21% vähem äikest, kui oli perioodil 2005−2021 keskmiselt. Esimene pilv-maa välk registreeriti 6. aprillil Liivi lahel ja viimane 15. detsembril Pärnumaal.
Tiirikoja järvejaamal täitub 100 aastat esimestest ilmavaatlustest 1. veebruaril 2023. Ajalooürikutes on mainitud, et vaatlustega Peipsi ääres Tiirikojal on algust tehtud küll juba mõni aeg varem – oktoobris 1922, mil vaatlusi tehti II järgu jaama vaatlusprogrammi alusel. Ametlikuks algusajaks loetakse küll veidi hilisemat aega.
Kodanikuteaduse algatuse raames ootab Keskkonnaagentuur koostöös Eesti Terioloogia Seltsiga (ETS) huvilisi osalema vabatahtlikus seires ning edastama infot talvituvate nahkhiirte kohta. Vaatlusi oodatakse 1. veebruarist 5. märtsini. Oma leidudest saab teada anda Loodusvaatluste nutirakendusega. Kõikide vaatluste esitajate vahel loositakse välja auhind. Huvilistel on võimalus eelnevalt osaleda...
2022. aastal paistis päikest Eesti keskmisena 2066,1 tundi (norm 1829,6 tundi). See on päikesepaiste rohkuse poolest 4. koht alates 1961. aastast. Kui pikaajalise keskmisena on kõige päikeselisem kuu juuli, siis juba kaheksandat aastat järjest on selleks juuni (335,4 tundi ehk 122 % normist).
Plii on mürgine aine, mis saastab keskkonda ja mürgitab vett, kalu ja veelinde. Et hoida ära plii sattumist veekogudesse, on veelindude jahil juba 10 aastat kehtinud pliihaavlite kasutamise keeld. Alates 15. veebruarist ei tohi jahimehed märgaladel või veekogu läheduses pliimoona kasutada ega kaasas kanda ka siis, kui jahitakse metslinde või väikeulukeid.
2021. aastal kasvasid kasvuhoonegaaside heitkogused pea kõigis valdkondades, selgub äsja Euroopa Komisjonile esitatud aruandest.