Maa-amet sai kuldtaseme märgise usaldava ja toetava tööõhkkonna loomise, paindliku ja töötajate vajadusi arvestava tööaja korralduse ning töötajate tervisesse panustamise eest.
Otsust, kas tuumaenergial võiks Eestis olla tulevikku, ei sünni enne järgmise aasta lõppu, sest enne on tarvis põhjalikult analüüsida paarikümmet küsimust. Kui kaugel see töö praegu on, tutvustab tuumaenergia töörühm täna avalikkusele.
Keskkonnaagentuur toob Peipsi järvelt ära talvekorterisse poijaama ja Lainepoisi Külmade saabudes lõpeb meie seadmete hooaeg järvel, sest tekkiv jää võib neid kahjustada. INNAR KALDLAUR E, 21/11/2022 - 09:34
Eesti inimesed viskavad igal aastal ära 17 kg riideid inimese kohta, millest 14 kg jõuab otse prügikasti. Suure osa sellest saaks annetada abivajajatele või viia teise ringi poodidele, et riided uue omaniku leiaks.
Sel aastal jõuab RMK taastamistöödega lõpusirgele kuues soos ja ühel endisel turbakaevandusalal. Suurim taastatav ala on tänavu Alutaguse rahvuspargis, kokku 1320 hektarit.
Kuigi Eesti õhukvaliteet on viimase kümnendiga oluliselt paranenud ja tervisemõjud vähenenud, põhjustasid õhusaastes sisalduvad peenosakesed ja lämmastikdioksiid 2020. aastal Eestis enam kui tuhat varajast surma, selgus Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust, mis valmis Tartu Ülikooli ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koostöös. Peamisteks õhusaaste allikateks on endiselt autoliiklus ja...
RMK ootab kõiki riigimetsa endale meelepärast jõulupuud valima. Sobiva koha kuuse võtmiseks koos maksmisinfoga leiab RMK Loodusega koos äpist ja kodulehelt www.rmk.ee/kuuseke.
Puit on Eesti majandusele oluline toorme-ja energiaallikas. Keskkonnaagentuuri koostatav puidubilanss koondab infot puidu ja sellest valmistatud toodete päritolu, töötlemise, tarbimise ning kaubanduse kohta. Puidubilansi kogumaht oli 2020. aastal 16 028 000 m3, mis on ligi viis protsenti väiksem 2017. aasta kogumahust.
2022. aastal loendati Eesti rannikumeres kokku rekordiliselt 6031 hallhüljest. See on kõrgeim tulemus alates 1999. aastast, kui hallhülgeid on kõigis Läänemeremaades sama metoodika alusel seiratud. Arvukuse tõusu tuvastati eelkõige Hiiumaa põhjaosas (Selgrahu ja Hari kurk) ning Lääne-Saaremaa piirkonnas. Liivi lahe ja Soome lahe seirealadel on märgatav arvukuse tõus olnud Krassi saarel ja Malusil.
Külmade saabumine lõpetab Peipsi järvel ka Lainepoisi ja poijaama hooaja, sest tekkiv jää võib neid kahjustada. Seadmed toodi veest välja ja pandi talvekorterisse uut hooaega ootama. Lainepoiss oli Peipsil esimest hooaega ja registreeris 3. oktoobri tormi ajal maksimaalseks lainekõrguseks 1,95 meetrit. Poijaama ilmajaam mõõtis samal ajal maksimaalseks tuule kiiruseks 24 meetrit sekundis.