Keskkonnaagentuuri EstModeli Suve-eri rakendusest on alates maist võimalik uurida kokku 53 hüdromeetriajaama jõgede keskmiseid voolukiiruseid.

Täna alanud „Elurikkuse programm“ rahastab nelja aasta jooksul tehtavaid töid, mille tulemusel paraneb eluslooduse seire ja elurikkuse kaitse tõhusus kaitsealadel.

18. mail tähistame rahvusliku ilmateenistuse 105. tegutsemisaastat! Täna on Keskkonnaagentuur rahvusliku ilmateenistuse väärikas rollis ja ülesannetes, mis annabki meile võimaluse olulist sündmust tähistada.

Aasta alguses valminud uuringu kohaselt aitab Vana-Koiola järve seisundit parandada järve valgalal põllumajandusliku maa vähendamine või seal väetiste kasutamise piiramine. Lisaks tuleb Vana-Koiola hooldekodu reoveepuhasti töö ümber korraldada nii, et heitvett enam järve ei suunata.

Alates tänasest võib jälgida Peipsi järve ilma- ja laineolusid, sest Mustveest üheksa kilomeetri kaugusel asuv poijaam edastab taas õhutemperatuuri ja tuuleandmeid ning olulist laineinfot.

Tänavuse aasta puu tiitli pälvinud haab, teaduslikult harilik haab, ladina keeles Populus tremula, on Eestis leviku järgi neljas-viies puuliik.

Räägime lendorava olukorrast Eestis ja Soomes, tutvustame tulemusi ning arutame liigikaitse tuleviku üle. Lendorava LIFE projekti tegevusi kokkuvõttev seminar toimub 17. oktoobril Mäetaguse mõisa ballisaalis (Pargi 2, Mäetaguse alevik).

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) rahastas kokku viit projekti, mis viiakse ellu Keenias, Tansaanias, Moldovas, Gruusias ja Armeenias kokku üle 800 000 euroga. Projektid aitavad arenguriikides kasutusele võtta uudseid reoveepuhastuslahendusi, ennetada metsatulekahjusid, edendada taastavat põllumajandust ning tõsta teadlikkust energiatõhususest ja taastuvenergia kasutamisest.

Keskkonnaagentuur jälgib iga-aastaselt Eesti pinnaveekogumite koondseisundit. Pinnaveekogumid jagunevad vooluvee- (jõed), seisuvee- (järved) ja rannikuveekogumiteks. Eesmärk on saavutada kõikide Eesti veekogumite vähemalt hea koondseisund, mis tähendab, et vee-elustik ja vee keemiline koostis on inimkoormuse poolt vähe mõjutatud.

Alanud põdrajahi hooaja eesmärk on hoida põtrade arvukust mõõdukal tasemel. Põtrade nagu ka teiste suurulukite küttimislimiit kehtestatakse maakondlike jahindusnõukogudes teaduspõhiste soovituste alusel.