Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldas kokkuvõtte 2023. aasta Euroopa suvest.

Eestis tohib vähki püüda vaid augustikuus ning mitte kõikjal, samuti antakse suurema püügisurvega veekogudele piiratud koguses püügiõiguseid. Kahjuks on Keskkonnaamet piirangutele vaatamata avastanud viimase kolme ja poole kuu jooksul kümneid jõevähi röövpüügijuhtumeid.

Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab korrapäraselt iga kuu kliima ülevaateid, kus teavitab globaalset maapinnalähedast õhutemperatuuri, mere jääkatet ja hüdroloogilisi näitajaid puudutavatest muutustest. Arvutipõhised analüüsid põhinevad miljarditel mõõtmisandmetel...

Maa taluvuspiiride ning kliimariskide vahetu kogemine suunab meid kohanema, aga ka loodusega päriselt arvestama, säästma ja taastama. Ettevõtete vaates on keskne küsimus, milliseid väljakutseid ja võimalusi see toob, seda nii lühemas kui ka pikas vaates?

Eesti vetes eelmise sajandi lõpuks hävinud iidne kalaliik – tuur – sai täiendust, sest Narva jõkke asustati täna ligi tuhat noorkala. Esimesed märgistatud Läänemere tuurad lasti Eestis loodusesse 2013. aastal ja uuringud on kinnitanud, et kalad on kenasti kosunud ja kaugele rännanud.

Keskkonnaagentuur vahendab oma blogis, et Euroopa Keskkonnaamet on toonud välja, et senise tempoga jätkates ei saavutata ELi elurikkuse strateegia eesmärki võtta aastaks 2030 kaitse alla vähemalt 30% Euroopa Liidu maismaast.

Kogenud linnusõbrad juba teavad, millised on parimad paigad lindude vaatlemiseks. Alustaja saab aga lindude sügisrändest osa näiteks sotsiaalmeedias pilte jagades ja seeläbi rändlinde tundma õppides. Vaatluselamusi oma koduaiast või sel nädalavahetusel toimuvalt rahvusvahelistelt linnuvaatluspäevadelt EuroBirdwatch saab kogu oktoobrikuu jooksul jagada nii loodusvaatluste rakenduses kui ka selleks...

Keskkonnaagentuur hindab igal aastal Eesti pinnaveekogumite seisundit ja koostab tulemustest ülevaate. Eesmärk on saavutada kõikide Eesti veekogumite vähemalt hea koondseisund, mis tähendab, et vee-elustik ja vee keemiline koostis on inimkoormuse poolt vähe mõjutatud.

Kliimaminister Yoko Alender kinnitas KIKi siseriikliku keskkonnaprogrammi eelarve 2025. aasta taotlusvoorudes. Avatud taotlusvoorude maht on üle 13 miljoni euro. 

Eesti kodumajapidamised viskasid 2023. aastal ära 107 334 tonni toitu, mis on üle 22% rohkem kui 2022. aastal. Toiduraiskamise kasv toimub ajal, mil Eesti ja kogu Euroopa Liit on võtnud suuna jäätmetekke vähendamisele ning ringmajanduse tugevdamisele.