Ökosüsteemide ja nende teenuste hindamise ja kaardistamise tegevuskava koostasid Keskkonnaagentuuri juhitava ELME projekti osana Tartu Ülikooli teadlased [1]. Tegevuskava valmis 2018. a ja see lõi esmase taustsüsteemi ökosüsteemide ja nende teenuste üleriigilise hindamise ja kaardistamise süsteemile. Tegevuskava lähtekohaks oli olemasoleva olukorra analüüs. Koostati ülevaade Eestis ja välismaal...

Eesti üleriigilise-hindamise kaardistamise peamised tegevused 2015. a lõpus eelkõige elurikkuse teadlikkuse suurendamise ning just ökosüsteemide ja ökosüsteemiteenuste üleriigilise hindamise-kaardistamise eesmärgil kutsuti ellu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatav ELME projekt, mida juhib Keskkonnaagentuur koostöös Kliimaministeeriumiga. 2020. a saadi ELME projekti raames teadlaste...

Eesti peamiste maismaaökosüsteemide hindamine ja kaardistamine Aastatel 2019 –2020 viidi läbi nn ELME1 projekt ehk hinnati ja kaardistati üleriigiliselt Eesti peamiste maismaaökosüsteemide (mets, niit, soo, põllumajanduslikud ökosüsteemid) ulatus, seisund ning hüvede paiknemine ja hulk. ELME1 ülevaatega saab lähemalt tutvuda siin. Aastatel 2021 –2023 uuendati varasemad materjalid ning teostati...

Ökosüsteemide kaartidelt saab teada, kus, kui palju ja milliseid hüvesid eri tüüpi ökosüsteemid pakuvad ning milline on ökosüsteemide seisund. Keskkonnaagentuuri juhitava ELME projekti [1] raames loodi aastatel 2019–2020 (leping sõlmiti 2018. a lõpus) metoodika ning hinnati ja kaardistati üleriigiliselt nelja peamise maismaaökosüsteemi (niidud, sood, metsad ja põllumajanduslikud ökosüsteemid)...

Eesti maismaaökosüsteemide majandusliku väärtuse hindamine ja kaardistamine Keskkonnaagentuuri tellimusel kaardistasid Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli tippteadlased aastatel 2021–2023 Eesti nn ELME2 projekti (riigihange nr 235366 "Maismaaökosüsteemiteenuste üleriigiline rahaline hindamine, sh metoodika väljatöötamine (tellija Keskkonnaagentuur") raames peamiste maismaaökosüsteemide (metsad...

Mere ökosüsteemiteenuste hindamise ja kaardistamisega on tegeletud Rahandusministeeriumi juhtimisel Eesti mereala planeeringu koostamise raames, panuse sellesse andis ka ELME projekt. Aastal 2019 avaldatud töö annab ülevaate Eesti merealade ökosüsteemiteenuste kaardistamisest ja hindamisest. Uuring keskendus viiele teenusele: elupaigateenus, toiduteenus, kliimaregulatsioon, vee filtreerimine ning...

Siseveekogude ökosüsteemiteenuseid kaardistatakse projektides LIFE IP CleanEST ja LIFE SIP WetEST Projekt LIFE IP CleanEST LIFE IP CleanEST on veemajanduse integreeritud projekt, mis keskendub Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundi parandamisele. Projekt kestab aastani 2028, mille jooksul hinnatakse ja kaardistatakse muuhulgas ka Ida-Eesti jõgede ja nende valgalade ökosüsteemiteenuseid...

Maismaaökosüsteemide ulatuse, seisundi ja hüvede kaarte rakendavad oma töö hõlbustamiseks ja täiustamiseks erinevad riigiasutused, kohalikud omavalitsused ning eksperdid, kuid ka tavainimesed leiavad neist teavet leidmaks näiteks parimaid marjade ja seente korjepaiku. Järgnevalt on loetletud valdkondade kaupa konkreetsed ja juba kasutusel olevad kaartide rakendused. Keskkonnamõju hindamine...

Põlised koduloomad on kujunenud inimese ja looduse koostöös Sihipäraselt aretatud tootmistõugudega võrreldes on põliste koduloomade välimiku populatsioonisisene mitmekesisus suur. Tähtis on tagada, et põlistel koduloomadel säiliksid iseloomuomadused, mida inimesed on omal ajal väärtustanud, ja kindlasti ei tohiks lasta hääbuda taval pruukida nende toodangut. Põliste koduloomade populatsioone...

Kihnu maalammas on kohalik põlistõug. Esialgu oli see üle-eestiline maalambatõug, kuid 21. sajandi alguseks oli tõug säilinud ainult Kihnu saarel Kihnu maalammas põlvneb uluklambast muflonist ja kuulub põhja-lühisabaliste lammaste rühma. Põhja-lühisabaliste lammaste asurkonnad on nii ajalooliselt kui ka tänapäeval paiknenud Põhja-Euroopas, Läänemere rannikul ja saartel. Arheogeneetik Eve Rannamäe...