Keskkonnaagentuur Eesti Lennupäevadel 2025
Näitame, millist infot 365 päeva aastas ööpäevaringselt jagame, et oleks tagatud ohutu, regulaarne ja efektiivne lennuliiklus.
Näitame, millist infot 365 päeva aastas ööpäevaringselt jagame, et oleks tagatud ohutu, regulaarne ja efektiivne lennuliiklus.
Keskkonnaagentuuri koostatud soovitused on sisendiks maakondlikele jahindusnõukogudele sõraliste küttimismahtude ja -struktuuri üle otsustamisel ning Keskkonnaametile suurkiskjate küttimiskvootide määramisel.
Keskkonnaagentuur avaldas möödunud jahiaasta küttimisandmed Värsketest andmetest selgub, et 2021/2022 jahihooajal saavutas punahirvede küttimine uue rekordtaseme. Eelneva paari kolme jahihooajaga võrreldes kütiti rohkem metssigu ja kährikkoeri, märksa vähem aga hall- ja valgejäneseid. Kokku kütiti möödunud hooajal 83 285 jahiulukit. Merike Lipu E, 11/04/2022 - 13:52
Keskkonnaagentuur avaldas möödunud jahiaasta küttimisandmed Värsketest andmetest selgub, et 2021/2022 jahihooajal saavutas punahirvede küttimine uue rekordtaseme. Eelneva paari kolme jahihooajaga võrreldes kütiti rohkem metssigu ja kährikkoeri, märksa vähem aga hall- ja valgejäneseid. Kokku kütiti möödunud hooajal 83 285 jahiulukit. MERIKE LIPU E, 11/04/2022 - 13:52
Värsketest andmetest selgub, et 2021/2022 jahihooajal saavutas punahirvede küttimine uue rekordtaseme. Eelneva paari kolme jahihooajaga võrreldes kütiti rohkem metssigu ja kährikkoeri, märksa vähem aga hall- ja valgejäneseid. Kokku kütiti möödunud hooajal 83 285 jahiulukit.
Värsketest andmetest selgub, et 2021/2022 jahihooajal saavutas punahirvede küttimine uue rekordtaseme. Eelneva paari kolme jahihooajaga võrreldes kütiti rohkem metssigu ja kährikkoeri, märksa vähem aga hall- ja valgejäneseid. Kokku kütiti möödunud hooajal 83 285 jahiulukit.
Värsketest andmetest selgub, et 2021/2022 jahihooajal saavutas punahirvede küttimine uue rekordtaseme. Eelneva paari kolme jahihooajaga võrreldes kütiti rohkem metssigu ja kährikkoeri, märksa vähem aga hall- ja valgejäneseid. Kokku kütiti möödunud hooajal 83 285 jahiulukit.
Eelnevate aastatega võrreldes suurenes kütitud metssigade, mäkrade, metskurvitsate ja hanede arv. Kordades vähem kütiti metskitsi ning langes ka kütitud põtrade, rebaste, nugiste ja kährikkoerte arv. Kokku kütiti möödunud hooajal 61 109 jahiulukit, mis on üle 5 500 isendi võrra vähem, kui eelneval jahihooajal.
Eelnevate aastatega võrreldes suurenes kütitud punahirvede, metssigade, huntide, mäkrade ja kormoranide arv. Senisest vähem kütiti aga metskitsi, põtru, rebaseid ja kopraid. Kokku kütiti möödunud hooajal 66 674 jahiulukit, mis on üle 7 600 isendi võrra vähem kui eelneval jahihooajal.
Eelnevate aastatega võrreldes suurenes kütitud punahirvede, metssigade, huntide, mäkrade ja kormoranide arv. Senisest vähem kütiti aga metskitsi, põtru, rebaseid ja kopraid. Kokku kütiti möödunud hooajal 66 674 jahiulukit, mis on üle 7 600 isendi võrra vähem kui eelneval jahihooajal.