Keskkonnaamet paneb metsaomanikele südamele, et metsade uuendamine on nende oluline kohustus.

Täna ja homme külastavad Eestit Georgia looduskaitse juhid, et tugevdada koostööd kaitsealade ja loodusväärtuste hoidmisel. Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel tutvutakse meie looduskaitsetöö põhimõtete ja korraldusega ning Lahemaa kui Eesti vanima rahvuspargiga.

Eesti metsaomanik hoolib üha enam sellest, et linnud saaksid kevadel oma järglased üles kasvatada. Selleaastasel kevadsuvise pesitsusrahu perioodil on Keskkonnaamet peatanud esimese kahe nädala jooksul raied vaid seitsmel kinnistul.

Eesti pidi 2020. aastal ringlusse võtma 50% olmejäätmetest, aga võttis vaid ligikaudu 30%. Prügilatesse ei tohi seaduse järgi ladestada üle 20% biolagunevaid jäätmeid, aga jätkuvalt ladestame rohkem. Oodata, et olukord iseenesest laheneb, ei ole enam võimalik, kirjutab Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Rein Kalle.

Keskkonnaamet tuletab kõikidele volbritule tegijatele meelde, et lõkkes tohib põletada ainult kuiva puitu ja oksi, immutamata puitmaterjali, paberit ja kiletamata pappi.

Keskkonnaameti ja Maa-ameti koostöös valmis kaardirakendus, kuhu on koondatud ülevaade teadaolevatest pärandniitudest kaitstavatel aladel. Rakendusest saavad maaomanikud ja pärandniitude majandajad uurida, milliseid niite saab liigirikkuse toetamiseks taastama või hooldama asuda.

Keskkonnaameti tellitud uuringu eesmärk on saada teaduslikku teavet selle kohta, millised haneliste heidutamise viisid on Eesti tingimustes kõige tõhusamad. Edaspidi saab tõenduspõhiste teadmiste toel teha otsuseid, kuidas hoida ära suuri kahjusid põllumajandusele ning suunata hanelisi looduslikele toitumisaladele.

Täna, emadepäeval algab looduskaitsekuu, mille juhtmõte „Püsiv ja muutuv Eesti looduses“ kutsub sel aastal pöörama tähelepanu sellele, kuidas ja miks loodus meie ümber muutub ning milline roll on muutustes inimesel.

Kevadel ja varasuvel on looduses järglaste kasvatamise aeg. Praegu võib looduses viibides ja liikudes kohata senisest enam metsloomade- ja nende seas linnupoegi, kes enamasti ei vaja inimese abi.

Sel aastal tellis Keskkonnaamet riikliku karuputke võõrliikide tõrje enam kui 2200 hektarile. Hiid- ja Sosnovski karuputkede leviku peatamiseks on oluline tõrjuda neid kõikides kasvukohtades.