Enam ei ole jahi esmaeesmärgiks liha ja nahkade varumine Ulukiks nimetatakse metslooma - looduses vabalt elavat imetajat või lindu. Jahiulukiks nimetatakse ulukit, kelle liha, nahka või muid osi tarbitakse ning kelle jahtimine on jahieeskirjadega lubatud [1] . Praegu kehtiv jahiseadus jagab ulukid omakorda suur- ja väikeulukiteks. Suurulukid on põder, punahirv, metskits, metssiga, pruunkaru, hunt...

Teaduspõhine ja jätkusuutlik jahindus on üks ökosüsteemide elurikkuse ning ökoloogilise tasakaalu hoidmise vahendeist JAHIULUK. Viimaste aastate lumevaesed talved mõjuvad metskitsede populatsioonile kindlasti soodsalt. Autor: Karl Adami. Jahipidamine ei ole tänapäeval pelgalt toiduvarumise meetod ega meelelahutus, vaid tähtis keskkonnakorralduse meede. Selle eesmärgiks on hoida ulukite arvu...

Teaduspõhise, metsade säästva majandamisega saab tagada metsade majanduslike, sotsiaalsete ja ökoloogiliste eesmärkide täitmise Säästlik metsandus arvestab nelja aspekti – majanduslikku, sotsiaalset, ökoloogilist ja kultuurilist. Säästliku metsanduse all mõeldakse metsade majandamist nii, et on tagatud nende bioloogiline mitmekesisus, tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ning potentsiaal, et...

Looduskaitselised indikaatorid näitavad, kui edukad on olnud looduse kaitsmiseks ette võetud tegevused ning kui heas/halvas seisus on loodus. Nii nagu kraadiklaas näitab meile, kas meil on palavik või püsib temperatuur normi piires, näitab keskkonnaindikaator millises seisundis on meie kooslused, liigid ja keskkond laiemalt. Looduskaitsealased indikaatorid näitavad aga, kui edukad on olnud looduse...

Seire eesmärk on anda teavet keskkonnaseisundi muutuste kohta Eestis. Eluslooduse seire ülesanneteks on selgitada välja: liikide arvukuses ja levikus ning kooslustes toimuvad muutused; maakasutuse mõju elurikkusele (näiteks põllumajanduse intensiivistumise mõju putukatele või lindudele). Liikide ja elupaikade seire ülesandeks on koguda teavet Eesti liikide, nende populatsioonide ja koosluste kohta...

Riikliku keskkonnaseire raames kogutavad andmed on usaldusväärsed ja kvaliteetsed Eestis on kasutusel kolmetasandiline keskkonnaseire: riiklik, kohaliku omavalitsuse tasandil toimuv ning vabatahtlik seire. Keskkonnaseire läbiviimist reguleerib keskkonnaseireseadus . Riiklik keskkonnaseire jaguneb 12 allprogrammiks, mis annavad tervikliku ülevaate Eesti keskkonnaseisundist ning annavad sisendi...

Maastiku mitmekesisus ja liigirikkus ei ole üksnes väärtus iseeneses, vaid annab põllupidajale väga otsest majanduslikku kasu. Esmapilgul võiks arvata, et kui põldude vahele jätta loodusliku taimestiku ribad, siis ei avalda sealne elustik otsest mõju põllukultuurile. Siiski on paljude uuringutega selgeks tehtud, et see elustik liigub päris usinalt ümbruskonna looduslikest elupaikadest põldudele...

Kogu maailmas kahaneva elurikkuse üheks peapõhjuseks on maakasutuse muutus, sh ulatuslikult keskkonda kahjustavad põllumajandusviisid. Kuigi me ei taha seda endale tunnistada, on suurt saaki ülimaks seadvad majandamisvõtted kõvasti laastanud ka Eesti maastikke, mulla- ja veekeskkonda ning elurikkust. Väärtuslikud, kuid haavatavad elurikkusesaarekesed põllumajandusmaastikus Ka tavalised...

1910. aasta 14. augustil võttis Riia loodusuurijate ühing rendile Vaika linnusaared Lääne-Saaremaal ning keelas seal igasuguse merelindude häirimise. See sai teoks Vilsandi saare majakavahi, suure linnusõbra Artur Toomi eestvõttel. Eesti esimene looduskaitseala oli loodud. 1935. aasta detsembris kirjutas riigivanem Konstantin Päts alla looduskaitseseadusele ning asutati looduskaitset koordineeriv...

Süvenev mure maastike kvaliteedi pärast ja ebapiisavad maastikukorralduse meetmed tingisid selle, et 1994. aastal kiitis Euroopa kohalike ja regionaalsete omavalitsuste konverents heaks ettepaneku töötada välja maastikukonventsiooni eelnõu. Pärast pikki aastaid ettevalmistustööd võeti Euroopa maastikukonventsioon vastu 20. oktoobril 2000 Firenzes ja see jõustus neli aastat hiljem, kui...