Ülevaade metsaökosüsteemide seisundi indikaatoritest
2019. aastal koostatud ülevaade metsaökosüsteemi seisundi indikaatoritest riiklike keskkonnaseirete põhjal.
2019. aastal koostatud ülevaade metsaökosüsteemi seisundi indikaatoritest riiklike keskkonnaseirete põhjal.
Järjest kerkiv õhutemperatuur on ajanud liikvele kahepaiksed, kes väljuvad tasapisi oma talvituskohtadest. Läheb veel veidi aega, et nad jõuaksid liikuda sobivatesse sigimisveekogudesse, aga ega see hetk enam kaugel ole, kui sauna tagant tiigist võib kuulda krooksumist, mis kuulutab ühes ka kahepaiksete seire hooaja algust.
Järjest kerkiv õhutemperatuur on ajanud liikvele kahepaiksed, kes väljuvad tasapisi oma talvituskohtadest. Läheb veel veidi aega, et nad jõuaksid liikuda sobivatesse sigimisveekogudesse, aga ega see hetk enam kaugel ole, kui sauna tagant tiigist võib kuulda krooksumist, mis kuulutab ühes ka kahepaiksete seire hooaja algust.
Järjest kerkiv õhutemperatuur on ajanud liikvele kahepaiksed, kes väljuvad tasapisi oma talvituskohtadest. Läheb veel veidi aega, et nad jõuaksid liikuda sobivatesse sigimisveekogudesse, aga ega see hetk enam kaugel ole, kui sauna tagant tiigist võib kuulda krooksumist, mis kuulutab ühes ka kahepaiksete seire hooaja algust.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ning Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) sõlmisid täna, 13. aprillil Linnade ja valdade päevadel hea tahte koostöölepingu, et koos toetada kohalikke omavalitsusi keskkonna- ja kliimateemade juhtimisel. Esimese praktilise tegevusena kuulutati eile koos ELVLi ja Tallinna linnaga omavalitsusjuhte kaasav rohepöörde koostöövõrgustik R-klubi.
Alates homsest, 15. aprillist kontrollib Keskkonnaamet taas pesitsusrahust kinnipidamist metsatöödel. Plaanilised kontrollreidid kestavad 30. juunini ja keskenduvad kaitsealadele ja linnurikastele metsadele.
Käesolev “Ulukite jäljevihik” on mõeldud nii uudishimulikele loodusvaatlejatele, kui ka algajale jäljekütile.
Eelnevate aastatega võrreldes kütiti rohkem punahirvi ja metssigu. Oluliselt vähem kütiti aga metskitsi, rebaseid, kährikkoeri, kopraid ja šaakaleid. Kokku kütiti möödunud hooajal 74 285 jahiulukit, mida on ligi 9 000 isendi võrra vähem, kui eelneval jahihooajal.
Eelnevate aastatega võrreldes kütiti rohkem punahirvi ja metssigu. Oluliselt vähem kütiti aga metskitsi, rebaseid, kährikkoeri, kopraid ja šaakaleid. Kokku kütiti möödunud hooajal 74 285 jahiulukit, mida on ligi 9 000 isendi võrra vähem, kui eelneval jahihooajal.
Keskkonnaministeerium tunnustab juba kümnendat korda keskkonnasõbraliku hariduse edendajaid. Keskkonnakäpa konkursiga tänatakse neid, kes on andnud oma panuse, et kujundada teiste inimeste teadmisi ning muuta nende käitumist keskkonnahoidlikumaks.