Keskkonnaameti peadirektoriks saab tuleva aasta 1. jaanuarist Rainer Vakra.

Eesti ja Venemaa valitsuste vaheline kalapüügikomisjon leppis kokku järgmise aasta püügitingimustes Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves. Mõlema riigi teadlastel ei olnud kalavarude seisust jagada positiivset sõnumit ja see jätab jälje järgmise aasta püügikvootidele.

Aprillis tööd alustanud peamiselt teadlastest koosnev juhtkogu andis keskkonnaministrile üle metsanduse selle kümnendi arengukava eelnõu. Uue arengukava peaeesmärk on tagada Eesti metsade kestlikkus.

Löö kaasa Euroopa Liidu avalikul konsultatsioonil, andes tagasisidet õhukvaliteeti puudutavatele õigusaktidele.

Valitsus kinnitas avalikult kasutatavate veekogude uue nimekirja, sest 2012. aastal kehtestatud nimekiri ei vasta enam praegustele oludele. Eesti looduse infosüsteemis on veekogude andmeid täpsustatud ning seetõttu tuli ajakohastada ka avalikult kasutatavate veekogude nimekirja.

2017. aastal käivitunud Kroodi oja jääkreostuse likvideerimistööd on nüüdseks lõppenud. Maardu järvest Muuga lahte voolav Kroodi oja oli veel mõned aastad tagasi väga saastunud, sisaldades endas ohtlikke aineid alates naftajääkidest lõpetades tsingi, vase ja nikliühenditega ning oja kaldad olid reostunud arseeniga.

Keskkonnaministeerium lükkab ümber meedias leviva valeinfo, nagu oleks kavas survestada inimesi toetuse abil ahiküttest loobuma.

Euroopa jõgede taastamise ühing pakub programmis „Open rivers“ paisude ja paisjärvede omanikele toetust paisu likvideerimiseks ja kalade rändeteede avamiseks.

Keskkonnaministeerium andis oma panuse jõulurõõmu tekkeks hooldekodudes, annetades suure hulga mööblit abivajajatele.

Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu (Agrifish) leppis kokku EL-i ning Vahemere ja Musta mere järgmise aasta püügivõimalustes. Langetatud otsuse järgi on Atlandi kalavarudes muutunud kreveti ja tursa olukord, seetõttu lepiti kokku kreveti kohatises püügikeelus ja tursa püügivõimalusi suurendati.