Kliimaminister kinnitas perioodiks 2024–2028 uuendusraiete pindalaks riigile kuuluvas metsas 47 727 ha.

Kliimaminister Kristen Michal andis eile, 18. jaanuari kabinetinõupidamisel valitsuse liikmetele ülevaate käimasolevatest uuringutest, mille eesmärk on kaardistada Eestis leiduvad kriitilised tulevikumaavarad. Tulevikumaavarade targal väärindamisel on Michali hinnangul võimalik Eestile luua arvestatav majanduskasvu toov arenguvaldkond.

Kuna viimased soojad ja põuased aastad on hoogustanud Eesti metsades kuuse-kooreüraski levikut, andis kliimaminister RMK-le loa raiuda üraskitest kahjustatud puid kuni 1400 hektari võrra plaanitust rohkem. Samasuguse loa andis keskkonnaminister üraskikahjude ärahoidmiseks ka 2022. aastal.

Täna kogunes esmakordselt uues koosseisus rohereformi juhtkomisjon, mis koosneb ministritest, kelle vastutusvaldkondi rohereform kõige enam mõjutab. Komisjon sai ülevaate rohereformi plaanidest ning arutas kliimakindla majanduse seadust.

Kliimaminister Kristen Michal kuulutas välja keskkonnasõbralike haridustegude konkursi Keskkonnakäpp tänavused võitjad.

17. märtsil Brüsselis toimunud ELi energeetikanõukogu istungi fookuses oli ELi energiajulgeolek, taskukohase energia tagamine ning elutähtsa energiataristu kaitse. Kliimaminister Yoko Alender kinnitas Eesti pühendumust Euroopa energiajulgeoleku tugevdamisele ning vajadust kiiremate ja koordineeritud sammude järele.

Kliimaminister Yoko Alender käivitas täna Alutaguse rahvuspargi laiendamise protsessi, et viia lõpule kaitse korraldamine aladel, mis on mitmeid aastaid olnud planeeritava kaitseala faasis. Rahvuspargiga liidetakse piirkonnas säilinud kõrge väärtusega loodusalad, peamiselt sood ja metsad, ning nendega piirnevad juba olemasolevad kaitsealused püsielupaigad.

Kliimaministeeriumis sai valmis värske ülevaade Eesti ehitusmaavarade varustuskindlusest. Hinnang käsitleb ehitusmaavarade keskmist nõudlust, kaevandatava varu mahtu ja prognoosib, kui pikaks ajaks jätkub igas maakonnas vastavat ehitusmaavara.

3. septembril tutvustati Kliimaministeeriumis Eesti merealale planeeritud nutipoide võrgustiku kahe alusuuringu tulemusi. Täpsemalt esitleti innovatsioonifondi rahastatud projekti Merehunt ja Interregi EstLat programmi rahastatud projekti GORSMART pilootprojektide vahetulemusi ning viidi läbi ka turukonsultatsioon projekti hankes osavõtust huvitunud osapooltele.

Eesti muldade hea seisundi tagamine vajab kaasaegseid andmeid ja infot muldade käekäigu kohta. Kliimaministeerium eraldas teadus- ja arendustöö vahenditest Eesti mullastikukaardi uuendamiseks ja muldadega seotud andmete täiendamiseks üle viie miljoni euro.