Rahvusvahelise metsasertifitseerimisega tegelevate audiitorfirmade auditid kinnitavad, et RMK tegevus vastab säästliku ja keskkonnasõbraliku metsamajandamise nõuetele.
Kliimaministeeriumi juhtimisel toimunud digimetsade initsiatiivi raames kinnitati metsandusandmetega tegelevate riigiasutuste uued fookusteemad, mille elluviimine loob täiendavad eeldused metsandusandmete usaldusväärsuse, kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmiseks.
Keskkonnaagentuur on loonud uue tööriista, mis muudab ilma- ja keskkonnaandmete kasutamise lihtsaks ka neil, kel puuduvad IT-teadmised. Uuendus aitab andmetele ligi pääseda mugavalt kasutajaliidese kaudu ning võimaldab neid vaadata, filtreerida ja alla laadida CSV-formaadis.
Keskkonnaagentuuri analüüsi kohaselt ei võimenda Kikepera looduskaitseala märgalade taastamine üleujutusi Surju küla piirkonnas.
Keskkonnaamet avalikustas 6. detsembril 2021 Natura võrgustiku alale jääva Linnamäe paisu Natura hindamise eelnõu ja ootas sellele tagasisidet 7. veebruarini 2022. Huvilised on oodatud eelnõu avalikule veebiarutelule 22. veebruaril kell 15–17.
Eile toimunud Euroopa Liidu keskkonnanõukogul arutati liidu muudetavat kliimamäärust, millega lepitakse kokku 2040. aasta kasvuhoonegaaside vähendamise vahe-eesmärgis. Arutelude fookus on eeltingimustel ja täiendavatel paindlikkustel, mis tuleb enne üldeesmärgi kinnitamist selgelt määratleda.
Krõbedate ilmadega on paljud inimesed mures vees või jää peal liikumatult püsivate veelindude pärast. Enamasti linnud lihtsalt puhkavad ja hoiavad nii kokku väärtuslikku energiat. Häirimine teeks neile karuteene.
Kõrgemate keskkonnakursuste eesmärk on pakkuda eri valdkondade otsustajatele ja ühiskonnaelu mõjutajatele teadmisi, mis aitavad nende töös keskkonna- ja kliimaaspektiga paremini arvestada ning muutuvas maailmas edukalt kohaneda.
RMK Põlula kalakasvatustalitus kutsub kõiki kalureid üles teatama püüki sattunud märgistatud kaladest. Iga saadud teade on teadlastele ja kalakasvatajatele väga väärtuslik, sest aitab paremini mõista kalade ellujäämist, liikumisteid ja kasvudünaamikat ning hinnata Eesti veekogude kalavarude olukorda.
Omavalitsusel võib olla jäätmevedajaga eraldi kokkulepe, et surnud nälkjad saaks panna biojäätmete konteinerisse. Sellisel juhul tuleb aga jälgida, et biojäätmete konteinerisse ei satuks elusad võõrnälkjad, kes võiksid sealt loodusesse tagasi pääseda.