Keskkonnaametil on valminud kaks järjekordset vee-elupaikade taastamise projekti, mis parandavad kalade sigimisvõimalusi ja rikastavad veeökosüsteeme.

Kalastuskaarti saab taotleda Keskkonnaameti kontoris kohapeal, posti ja e-posti teel. Enne kalastuskaardi taotlemist tuleb veenduda, et oleks esitatud kohustuslik püügiaruanne eelneva perioodi kalastuskaardi eest.

Aina hoogustuv plasti tootmine, kiirtarbimine ja kehv ümbertöötluse võimekus on viinud maailma ulatusliku reostusprobleemini. Et olukorda parandada, alustavad ÜRO riigid läbirääkimisi rahvusvahelise plastileppe saavutamiseks.

Alates järgmisest neljapäevast, 1. detsembrist on võimalik soetada veebilehel kalaluba.ee kalastuskaarte 2023. aastaks. Kalastuskaarti saab taotleda ka Keskkonnaameti kontoris kohapeal, posti ja e-posti teel. Enne kalastuskaardi taotlemist tuleb veenduda, et oleks esitatud kohustuslik püügiaruanne eelneva perioodi kalastuskaardi eest.

Alates järgmisest neljapäevast, 1. detsembrist on võimalik soetada veebilehel kalaluba.ee kalastuskaarte 2023. aastaks. Kalastuskaarti saab taotleda ka Keskkonnaameti kontoris kohapeal, posti ja e-posti teel. Enne kalastuskaardi taotlemist tuleb veenduda, et oleks esitatud kohustuslik püügiaruanne eelneva perioodi kalastuskaardi eest.

Alates järgmisest neljapäevast, 1. detsembrist on võimalik soetada veebilehel kalaluba.ee kalastuskaarte 2023. aastaks. Kalastuskaarti saab taotleda ka Keskkonnaameti kontoris kohapeal, posti ja e-posti teel. Enne kalastuskaardi taotlemist tuleb veenduda, et oleks esitatud kohustuslik püügiaruanne eelneva perioodi kalastuskaardi eest.

Kolmapäeval, 30. novembril kell 10 esitletakse projekti „Välisõhu kvaliteedi mõju võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel 2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude prognoos aastaks 2030“ tulemusi.

Kolmapäeval, 30. novembril kell 10 esitletakse projekti „Välisõhu kvaliteedi mõju võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel 2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude prognoos aastaks 2030“ tulemusi.

Kolmapäeval, 30. novembril kell 10 esitletakse projekti „Välisõhu kvaliteedi mõju võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel 2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude prognoos aastaks 2030“ tulemusi.

2022. aastal loendati Eesti rannikumeres kokku rekordiliselt 6031 hallhüljest. See on kõrgeim tulemus alates 1999. aastast, kui hallhülgeid on kõigis Läänemeremaades sama metoodika alusel seiratud. Arvukuse tõusu tuvastati eelkõige Hiiumaa põhjaosas (Selgrahu ja Hari kurk) ning Lääne-Saaremaa piirkonnas. Liivi lahe ja Soome lahe seirealadel on märgatav arvukuse tõus olnud Krassi saarel ja Malusil.